Sünnipäevaks sain raamatu nimega "100 kooki 3". Selles on nüüd märgitud kõikvõimalikud sünnipäevakoogid ja tähtpäevadekoogid ja muude tähtsate päevade koogid. 8 märts oli siis viimati, mil tegime kooki. Uskumatu!!! Nüüd lõpuks jõudis kätte lihavõtte aeg ja ma otsisin rõõmsalt lahti koha, kus on "Klassikaline lihavõttekook". Sisuks on meeletu hunnik kuivatatud puuvilju. Ma ei osanud midagi erilist sellest arvata, kui ainult, et see tuleb väga super kirju kui lahti lõigata ja oiiii appi, see küpsetamise aeg. Selle pärast äärepealt loobusin, kuna lapsed ka ei näidanud üles suurt huvi jahu mõõtmise ja munade vahustamise vastu. Aga kunagi sai märkmepaber vahele pandud ja tuli teha. Lõpptulemus üllatas mind lausa sedavõrd, et ma ei osanud mitte midagi öelda ega teha tükk aega! Lõunaks oli 9st tükist 2 alles. Ja isegi Mana kiitis seda ja tahtis tööle kaasa võtta (ainuüksi seepärast 2tk alles jäigi). See keeks meenutas mulle lapsepõlve, siis kui ostsid poest keeksi, ja selle sisu polnud ainult õhk ja mendelejevi tabel ja kus rosinaid oli sama palju kui jahu. See on retsept mis mul läheb homme jälle kordamisele. Tahan, et üks special inimene saaks ka seda maitsta, kuna lähiajal tal kindlasti mahti seda teha pole. Oi, kui mul enne päris seda kõige lemmikumat keeksi polnud, siis nüüd on see mul olemas! Ja seal sees on KIRSID ka :P Mida veel ühelt healt küpsetiselt tahta...?
