Lihtne porgandikook toorjuustuglasuurita (toorjuustuglasuuriga)

Tulime töölt/lasteaiast koju ja hakkab pihta..."See kheeeik on draakoni kheeeik, see läheb Dalmaatsia koerale. See kheeeeik on dainasooor kheeeik, selle teeme tädi A-le. Ja see on lohe kheeeik, see on täsi Fvetale." HE joonistas juba päev varem mis kujulised koogid me küpsetame. Ma lasin tal siis koogiraamatust välja valida, milline kheeeeik on millise retsepti järgi tehtud...
Läks poiss külmiku juurde, võttis välja munad, või, piima. Kapist jahu ja suhkur...Mikser ja mitu kaussi...
Nägin, et kui ma ei sekku, siis tuleb siit järjekordselt 2 liitrit pannkoogitainast.
Kuna laps oli pähe võtnud, et täna tuleb teha Dalmaatias koerale kooki siis piilusin kiirelt retsepti üle ja avastasin, et kõik on olemas peale piisava koguse toorjuustu ja kookoshelveste. Seega tegime Draakoni kooki ehk Porgandi-plaadikooki toorjuustuglasuurita (-glasuuriga, kui seda oleks terve karp).
Tegelikult oli mul hirm ka. Olen korra varem porgandikooki üritanud teha, see oli mu elu üks jubedamaid läbikukkumisi. Küpses kogu see asi ahjus üle 2 tunni ja välja tuli ikka toores, ma siiamaani kartsin. Ma olin vaimselt valmis, et tänane kook ka ebaõnnestub ning et saatusega on juba määatud, et minul porgandikoogid ebaõnnestuvad.
Aga võta näpust, see kook tuli nii hea, pehme, õhuline, maitsev... Isegi HE, kes ongi ainult taigna segamise peal väljas, hammustas salaja koogist mitu tükki, kui see jahtus...


1 tund peale ahjust võtmist, oli porgandikooki 4 tk alles :D



Porgandi-porrulaugu pirukas

Täna tähistame minu õe sünnipäeva. Kahjuks on päevakangelane kaugel ära, nii et me ise pidime kogu söömise eest hoolt kandma. Ja me sõime ja sõime ja sõime ja nautisime!!!

HE kattis tädi Illy jaoks laua ka :) Väga armas.

Lepatriinu Märt mängis tähtsat rolli tädi Illy parema käena - istus laua tähtsaimal kohal ja sõi tema eest

Mida teha kaalikast ja porgandist...

Mingi aeg tagasi ostsin peedi ja kaalika. Peedist teadsin mida teha tahan, aga kaalika ostsin lihtsalt tuju tõttu, et VÕIKS ju osta ja kõik. Aga mida sellest teha, polnud vähimatki aimu. Eile tekkis suur isu süüa ahjus küpsetatud porgandit mingi koorekastmega. Otsides välja need porgandid, leidsin ka selle kaalika ja tükeldasin ka selle porgandite juurde.

Nuudli-kalkuni supp

Oli aeg teha jälle üks supp. Otsustasin et kartulist on kopp ees ja teeks hoopis nuudlitest. Pole ammu makarone söönud.

Sai siis selline:

300-400g kalkuniliha

1 liiter vett

2 porgandit
1 sibul
2 hapukurki
1 purk puustatud tomateid
1 dl nuudleid
soola
pipart

muid meelepäraseid maitseaineid

Tükelda kalkuniliha väikesteks tükkideks.

Pane potti liiter vett, kalkuniliha ja pane keema.

Samal ajal koori porgand ja riivi, tükelda sibul. Pane see kõik potti ja keeda kuni kalkun ja porgand on pehmed.

Seejärel pane potti tomatid, tükeldatud hapukurk ja nuudlid ning nüüd keeda kuni nuudlid valmis on.

Maitsesta ja hakka sööma :)

Meil söödi see supp samal õhtul ära. Kuigi tegin järgmiseks päevaks.

Prantsuse köök versus Eesti köök

Jaanuari alguses panime kalendrisse kirja, et 24 veebruaril teeme Napoleoni kooki. Kuna ma olen alati mõelnud, et see on kook, mis mul kindlasti ei õnnestu ja selle tegemine on minu jaoks sama ulme nagu teha küpsisekooki, siis olen lükanud võimalikult kaugele ja nähtamatusse tulevikku Napoleoni koogi tegemise. Kuna see lihtsalt tundus jube kosmos. Ja veel see keedukreem: 100retsepti kuidas keeta ja mis sinna sisse läheb ja miljon asja erald kloppida ja vahustada ja siis mingis järjekorras lisada. Uhhh, peavalu!!! Aga lõpuks sain Külli käest imekerge kreemi retsepti ja ma kummardan tema ees maani.

23. veebruaril sättisin end rõõmsalt poodi, kohusetundlikult panin korvi 500g lehttainast, mune, piima, sinihallitusjuustu, seemneleivasegu ja igast muud kraami, mida ma leidsin, et läheks väga vaja. Loetletud asjad olid mul plaanis ära kasutada samal õhtul või siis järgmisel hommmikul. Poes tekkis spontaanselt mõte, et kui ma teen juba Napoleoni kooki, siis sellele võiks ju eelneda ka pidulikum soolane kõhutäis.

Avastasin, et minu kavandatud 24. veebruari pidupäevamenüü on kogemata inspireeritud Prantuse köögist. Sellest tuli idee, söögid mingil moel Eestipäraseks teha. Ahjaa, olen kohustatud mainima, et meil on Mana, kes on absoluutselt loobunud nisujahust ja paljudest muudest toodetest, mis teeb minu kokkamise kohe eriti suureks väljakutseks. Pean leidma asju, mida asendada retseptides ettenähtuga ja sealjuures peab roog säilitama söödavuse!

Menüü oli selline (lasin ühel prantslasest tuttaval öelda kuidas oleks kõige õigem prantsuse keeles kirja panna, et ma ise mingit jama kokku ei kirjutaks):
1) Quiche au roquefort et aux poires / Pirni-sinihallitusjuustu quiche rukkijahust põhjaga
2) Soupe de patates douces et son pain noir / Bataadi püree-supp kilu võileivaga
3) Mille-feuille à la confiture d'airelles / Napoleoni kook pohlamoosiga