Kõrvitsarisoto

2012/2013 vahetus polnud just kõige traditsioonilisema menüüga. Tahtsin teha "risotto milanese't", kuid poest safranit ei leidnud ja olin kodus rõõmsalt koos üksiku ja kurva risottoriisiga. Sirvisin kokaraamatut, et leida alternatiivseid ideid, sest just riisi isu mul oli... ja mitu päeva juba.
Kogemata sattusin lugema pealkirja "kõrvitsarisoto" ja mõtlesin, et see oleks ju ka kollane nagu safraniga variant. Ilus kollane ja päikeseline...
Mul oli natuke kõrvitsat sügavkülmas, millele ma ei leidnud kuidagi rakendust ja polnud ka inspiratsiooni hakata tegema ühte purki marineeritud kõrvitsat. Jipii! Kusjuures kõrvitsat jagus ka magustoidu jaoks.

Kõrvitsarisoto
400 g puhastatud, tükeldatud kõrvitsat
80 g võid
4 spl oliiviõli
200 g risottoriisi (Arborio riisi peetakse üheks parimaks)
60 ml kuiva valget veini
500 ml puljongit (olin jah mugav ja tegin puljongi kuubikuga)
soola, pipart oma maitse järgi
75 g riivitud parmesani juustu

Kuumuta õli ja pool või kogusest potis. Lisa kõrvits ja hauta madalal kuumusel kaane all kuni kõrvits on peaaegu pehme. Lisa riis, segu pidevalt segades, kalla juurde vein ja sega edasi, kuni see on aurustunud (pudelisse jäänud veini võib terve köögitoimkonnaga -va muidugi alla 18a- degusteerida kokkamise ajal ja kui midagi alles ka jääb, siis kindlasti sobib söögi juurde proovida). Maitsesta nüüd riis ja kõrvits soola ning pipraga. Siis hakka juurde segama puljongit, 125 ml korraga. Kuunuta, sega kuni puljong on riisi sisse imbunud ja siis kalla juurde uus ports, sega, kuumuta ja korda kuni puljong on otsas ja riis on pehme (veini degusteerimisest pehmet pead ei tasuks riisiga segi ajada ;) ). Valmis risotosse sega alles olev või ja parmesan. Tasub kohe kõik ära süüa. Või siis parmesan oma porstu sisse segada vahetult enne sööma asumist, mitte potti, kui plaan on paar päeva järjest süüa (soojendamine on päris tüütu kui juust poti põhja küljes kinni on).

Kõrvitsa-vaarika muffinid igasuguste huvitavate vürtsidega

Aasta ärasaatmise jaoks tegin lauale kõrvitsarisotto, aga kõrvitsat jäi üle ja otsustasin, et teen sellest ühe keeksi, mis mul "Kelmikad keeksid" raamatust silma oli kunagi jäänud, aga polnud käepärast kõrvitsat kodus ja ainult selle tõttu poodi minna ka ei viitsinud, lisaks ehmatas mind sed pikk nimekiri, mis kõik taignasse peab minema. Kui ma taigna kokku olin seganud siis panin tähele, et kogust on kahe keeksi jagu ja siis tuli mõte, et ma pole ammu oma muffinivormi kasutanud. Sain 2 pannitäit muffineid. Lisaks pistsin taignasse vaarikaid, et poleks liiga kõrvitsane.
Lõpptulemus ületas absoluutselt kõik ootused/kahtlused, mis mul olla võisid. Tagantjärele tarkusena võin tõdeda, et oli täiesti rumal tegu nende muffinite tegemisega venitada.
Nämmm!
 
Kõrvitsa-vaarika muffinid

8 dl jahu
1 tl jahvatatud kaneeli
1 tl jahvatatud kardemoni
1 tl jahvatatud ingverit
0,5 tl soola
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl soodat
4 dl suhkurt (esialgu tõusid mu kulmud ka lakke, aga lõpptulemus polnud üleliia ja läägelt magus)
200 g toasooja võid
4 tk muna
400-500 g puhastatud kõrvitsat
0,5 dl koort
2 tl vanillsuhkurt
2-3 dl vaarikaid

Pane puhastatud ja tükeldatud kõrvits potti ja keeda madalal kuumusel kuni kõrvits on pehmeks haudunud. Püreesta saumikseriga, lisa kohvikoor ja vaniljesuhkur. Sega läbi ja pane kõrvale eest ära kuni taignasse segamiseni.
Sega jahu, kaneel, kardemon, ingver, sool, küpsetuspulber ja sooda.
Teises kausis vahusta toasoe või suhkruga, seejärel lisa ükshaaval munad.
Kõige lõpuks sega võivahu hulka kõrvits, jahu ja siis vaarikad.
Pane tainas muffinivormi (iga pesa täida 2/3 ulatuses) ja küpseta 200°C juures 20-25 minutit.
Jahtunud muffinitele puista peale tuhksuhkur.