Esmaspäev, 24. oktoober 2011

Sõbranna śokolaadirull

Kassid läinud - hiirtel pidu!
Mehed läinud - naistel pidu! (loe: kokkamisõhtu)

Ühel laupäeval, kui ma olin just oma trenniga ühele poole saanud, helistas A, et tema on kodus pisemaga üksi ja ma võiks külla tulla, kui ma viitsin. Sai siis kokku lepitud, et Mana vaatab KA ja HE järele ja ma käin natukeseks A juures. Võtsin kaasa 300g śokolaadi, mida oli vaja ühe śokolaadirulli jaoks, mida A plaanis juba miljon aastat valmistada. Rull sai imehea ja maitsev. Lisaks oli väga põnev koos kokata ja arutada töö käigus, kui kõva vaht peab sellest munavalgest tulema ja miks śokolaad hakkas kiiresti tahenema, kui selle munakolasesegusse lisasime... Idee Baileys likööri lisada oli geniaalne! Kokkamise ja söömisega läks nii kaua, et mul oli au süüa kooki ka hommikusöögiks tassi kohvi kõrvale ja pean tunnistama, et seistes see kook muutub veelgi paremaks! Peale suurt koogisöömist tuli muidugi seada sammud õhtusesse trenni, et teine kordki A-ga koos kokata (kahjuks leppisime me hiljuti kokku, et nüüd on pikaks ajaks kookidel ja tortidel ja küpsistel, kommidel, śokolaadidel jne kriips peal) :D
Tänan veelkord A-d selle imelise koogi eest, sest tema selle retsepti leidis ja kõik vajaliku kokku segas ja mina lihtsalt seisin kõrval ja olin ilus......... ja vesistasin :P

Reede, 16. september 2011

Stritsel kohupiima- ja ploomitäidisega

Olen nüüdseks mitu nädalat köögist eemal olnud, juhtus nii, et ravin tervist ja kogu jõud on kulunud terveks saamisele. Aga nüüd lõpuks olen jalad alla saanud ja on tahtmine täita kodu meeldiva ja kutsuva aroomiga... Voodis pikutades sirvisin oma kokaraamatuid, kogusin ideid, mida võiks perele soolast pakkuda, mida magusat. Praegused sügisesed ja vihmased ilmad ei kutsugi tegema mingeid marjakooke ega -pirukaid, tahaks midagi pehmet, sooja. Millegipärast sõnaga soe, seostus mul kohe pärmitainas, see ju kerkides muutub nii õhuliseks (loe pehmeks) ja sõna otseses mõttes mõnusalt soojendavaks. Ning ma tean, et V kindlasti rõõmustab just pärmitaignast küpsetise üle, need on tema lemmikud. Arutasime koos läbi, kas paneme kardemoni või muskaatpähklit taignasse ja mis täidiseks võiks minna ja isegi, mis kuju sellele küpsetisele anda - sellest tuleb üks kohupiima- ja ploomitäidisega stritsel. Igatahes lõpptulemus tundub vägagi mõnus. Mmm njämma! Kahjuks ma pole ise võimeline veel tahkemat toitu sööma, seega plaan on istuda tassikese teega laua taga, süüa stritslit silmadega ja täita kõhtu meeldivate aroomidega.
Kohupiima- ja ploomitäidisega stritsel
V, kes on meil pärmitaigna nr 1 fänn, kiitis stritslit taevani ja järgmise päeva õhtuks, oli kahest küpsetisest alles ainult pool.

Neljapäev, 1. september 2011

Mascarpone-kook valge śokolaadiga - Kuninga teine sünnipäeva kook

Mascarpone-kook valge śokolaadiga
Vapper Rüütel valis kõikidele sünnipäeva-koogid välja juba sel päeval, kui minule kookide raamat kingiti. Oma väikevennale, Kuningale, valis ta eriti ilusa välimusega koogi ja ma kaunistasin selle täpselt nii, nagu raamatus.
Kook on VÄGA magus, kel hambad ei kannata, siis ei tasu proovida. Aga tõsistele maiasmokkadele, musta kohvi kõvale, peaks sobima väga hästi.

Sellele koogile peaks panema sildi "minu lemmik" :P

Meekook - Kuninga sünnipäevaks

Meekook
Meekook - see sõna on mul peas kumisenud juba mitu aastat. Aga selle tegemisest olen hoidnud eemale samasuguse hirmuga, nagu Napoleoni koogist (viimane on mul edukalt selgeks saadud).

Kontoris lõuna ajal läks jälle jutt lahti, kuidas mingit (plaadi)kooki teha ja seda siis kaunistada või lõigata lapsele meelepäraseks. Lõpuks jõudsime omadega selleni, et "Karital on maailmaparima meekoogi retsept!"

No kui sul on miljon meekoogi retsepti ja ei oska ühtegi neist valida, siis ei kipugi tegema, kartuses, et ei õnnestu...
Aga kui sulle öeldakse "näe, siin on sulle maailmaparim, miljon korda läbiproovitud variant", siis sellest ma ära öelda ei saa!!!



Rabarberi-besee kook

Rabarberi-besee kook
Rabarberi-besee kook

Tainas
150 g võid (sulatatud)
4 dl jahu
2 spl suhkurt (fariinisuhkur annab karamellise maigu)

Sega jahu, suhkur, sool sulatatud või.
Vooderda 24 cm koogivormi põhi ja sevad taignaga,torka kahvliga augud põhja ja servadesse.
Pane külmkappi kuni ahi kuumeneb.
Kuumuta ahi 200 kraadini ja küpseta koogipõhja 15 minutit.
Sel ajal valmista rabarberist täidis, keedukreem ja besee.

Täidis
400 g rabarberit (kooritud ja peenikesteks viiludeks lõigatud)
2 dl suhkurt
1-2 spl kaneeli (üldiselt maitse järgi, kui tahad võib ära jätta või panna veelgi rohkem)
3 spl jahu
1 dl vett

Pane rabarberitükid, suhkur, kaneel ja jahu potti ning sega ilusti läbi, et ei jääks kuivainetest suuremaid tükke.
Lisa vesi, lase kõik korraks keema ja siis keeda tasasel tulel umbes 10 minutit. Mulle meeldib pehmeks küpsetatud rabarber.

Keedukreem
3 munakollast
1,5 dl piima
0,5 dl suhkurt
2 spl ilma kuhjata jahu või kartulitärklist

Klopi väikeses keedupotis lahti munakollased lisa jahu, piim, suhkur sega kõik uuesti läbi ja kuumuta vaiksel tulel kuni segu paksuks läheb.

Besee
3 munavalget
törts soola
1,5 dl suhkurt

Vahusta munavalgeid väikese törtsu soolaga.
Kui hakkavad tekkima juba munavalgetipud lisa kolmes osas suhkur.
Besee peab olema tihe/paks ja läikiv ning kui keerata kauss teist pidi, siis ei kuku/voola besee sealt välja.


Kui koogipõhi on valmis, siis võta see ahjust, vähenda ahju kuumust 150 kraadini.
Kalla taignast põhjale keedukreem, aja laiali. Seejärel lisa rabarberist täidis ja pane lusikaga beseetupsud rabarberile, siis silu lusikaga kõik servadeni. Peale võib raputada mandlilaastusid või kookoshelbeid kui on soovi.
Küpseta nüüd kooki 30 minutit. Lase jahtuda.

Pühapäev, 26. juuni 2011

Vahvli pühapäev


"waffle sundae"
Varsti on tulemas KA sünnipäev. Olen tükk aega juba mõelnud, et teeks vahvleid sel päeval, lisaks koogile. Paneks sisse jäätist, vahukoort maasikamoosiga või kohupiimakreemi. Nämm.
Samas, olen ma juba aru saanud, et neid asju, mis peavad 100% õnnestuma, ei tasu teha esimest korda sel tähtsal päeval, kui neid vaja on. Seega, äkasin täna üles ja mul oli sees kohe tunne, et täna on see päev, kui peab leidma ema vana nõuka aegse vahvlimasina ja kontrollima, kas ta töötab.
Töötab küll ja lapsepõlvest tuttavad vahvlid ongi valmis...jäätisega imehead!!!

Neljapäev, 9. juuni 2011

Rabarberipirukas keedukreemiga

See kook on äärmiselt mõnus amps tassi kohvi juurde, just praeguste kuumade ilmadega, mil rabarberi hapukus on mõnus "äratuskell" uimasele peale :)

Esmaspäev, 6. juuni 2011

Krevetipirukas

Sel nädalavahetusel sai suvi minu jaoks ametliku alguse. Esimene piknik sõbrannaga aias: värske ahjust tulnud krevetipirukas ja roosa vein, panid i-le täpi peale, et edukalt lõpetada pikk ja raske kokkamist täis nädalavahetus (Emanda sünnipäeva auks) ja nautida õhtuseid päikesekiiri.

Mascarpone kook mustikatega

Emand sai sünnipäevaks mascarpone koogi mustikatega, mida ta varem on söönud (vaarikatega) ja kiitis taevani.
Seega otsus, mida teha, tema tähtsa päeva puhul, oli vägagi kerge. Vaarikad asendasin mustikatega, kuna pisikestele ei pruugi vaarikaseemned meeldida.
See oli minu esimene katsetus, küpsetada poes müüdava koogipulbriga kooki. Ma ei tea, kas häbi peaks olema, et ma esimest korda küpsetasin valmis pulbriga, või peaks häbi olema üldse, et ma seda pulbrit kasutasin...see oleks nagu kergema vastupanu teed minna...

Kook supper!!! Nami nami!!!

Taco Paj

Meil on kontoris asjad nii kaugele jõudnud, et jagame omavahel retsepte. No kui keegi sööb midagi eriti huvitavat ja uurid, et mis pirukas see on ja kirjelduse järgi tundub superluks, siis ei saa retsepti küsimata jätta ju.

Selle piruka tegemise idee on mul peas olnud vist oma 3 kuud juba. Pole kuidagi tulnud seda õiget põhjust teha. Aga nüüd on käes suvi, selline kuum ja palav aeg, mil mind kisub millegi eksootilise ja vürtsika järele...selles pirukas on taco maitseaine, mis kohe karjub selle järele, et seda teha ja tunda Mehhiko päikest meie maal... Päris napakas, meil on ilus Eesti suvi ja mina unistan Mehhikost...

Tegelikult on Emanda sünnipäev ja kuna päevakangelane pole eriline magusasõber, siis mõtlesin, et üllatan teda sellise pirukaga. Talle väga meeldivad põnevad maitsed...
Laua kattis Manale peakokk HE isiklikult, et meie pere ja muud loomad saaks söödetud!

Esmaspäev, 30. mai 2011

Lihtne porgandikook toorjuustuglasuurita (toorjuustuglasuuriga)

Tulime töölt/lasteaiast koju ja hakkab pihta..."See kheeeik on draakoni kheeeik, see läheb Dalmaatsia koerale. See kheeeeik on dainasooor kheeeik, selle teeme tädi A-le. Ja see on lohe kheeeik, see on täsi Fvetale." HE joonistas juba päev varem mis kujulised koogid me küpsetame. Ma lasin tal siis koogiraamatust välja valida, milline kheeeeik on millise retsepti järgi tehtud...
Läks poiss külmiku juurde, võttis välja munad, või, piima. Kapist jahu ja suhkur...Mikser ja mitu kaussi...
Nägin, et kui ma ei sekku, siis tuleb siit järjekordselt 2 liitrit pannkoogitainast.
Kuna laps oli pähe võtnud, et täna tuleb teha Dalmaatias koerale kooki siis piilusin kiirelt retsepti üle ja avastasin, et kõik on olemas peale piisava koguse toorjuustu ja kookoshelveste. Seega tegime Draakoni kooki ehk Porgandi-plaadikooki toorjuustuglasuurita (-glasuuriga, kui seda oleks terve karp).
Tegelikult oli mul hirm ka. Olen korra varem porgandikooki üritanud teha, see oli mu elu üks jubedamaid läbikukkumisi. Küpses kogu see asi ahjus üle 2 tunni ja välja tuli ikka toores, ma siiamaani kartsin. Ma olin vaimselt valmis, et tänane kook ka ebaõnnestub ning et saatusega on juba määatud, et minul porgandikoogid ebaõnnestuvad.
Aga võta näpust, see kook tuli nii hea, pehme, õhuline, maitsev... Isegi HE, kes ongi ainult taigna segamise peal väljas, hammustas salaja koogist mitu tükki, kui see jahtus...

1 tund peale ahjust võtmist, oli porgandikooki 4 tk alles :D


Pühapäev, 29. mai 2011

Moonikook

Eredaim mälestus koogitegemisest, minu varajasest lapsepõlvest, on selline:Õhtune aeg, mil mina ja õde pidime juba ammu magama, isa tuli koju ja käes oli tal tordikarp - minu sünnipäevatordiga, mille ta ise oli valmistanud spetsiaalselt mulle. Ma nii tahtsin näha milline see kook on. Sellel oli 5 martsipanist roosi, näitamaks kui vanaks ma saan. Nii ilus.
Nüüd on kätte jõudnud aeg, mil mina teen oma isale sünnipäevaks kooki. Huvitav, kas koogimeisterdamise nautimine, võib ka olla edasi antav geenidega? V, mina ja HE...kolm põlvkonda kes armastavad/armastasid jahuga mängida...
Emanda tellitud moonikook enda sünnipäevaks

Reede, 20. mai 2011

Mustika-toorjuustukook õe sünnipäevaks

Sünnipäevaks saadud koogiraamatust valis HE välja juustukoogi, mille pidime tegema minu õe sünnipäevaks.
Otsus langes Vaarika-juustukoogi kasuks. Kuna ma kartsin, et HE ei sööks vaarikaid seemnete tõttu, siis muutsin vaarikad mustikatega. Tulemus ületas igasugused minu ootused.



Kana-paprika-porrupirukas

Nüüd tuleb üks minu lemmikuid!!! Tõsiselt, peale seda pirukat tahangi ainult seda küpsetada. Ei ühtegi teist soolast. Ei, ei, ei!!!

Väike amps porgandi-porrulaugupiruka näol nõudis juurde ühte suuremat ampsu ka. Kuidagi tühi oleks laud muidu olnud...
Otsustasin ära katsetada ammu silma jäänud ja väga mahlase täidisega (vähemalt tundus nii- ja mulle tundus vägagi õieti) soolase piruka ka.

Porgandi-porrulaugu pirukas

Täna tähistame minu õe sünnipäeva. Kahjuks on päevakangelane kaugel ära, nii et me ise pidime kogu söömise eest hoolt kandma. Ja me sõime ja sõime ja sõime ja nautisime!!!
HE kattis tädi Illy jaoks laua ka :) Väga armas.
Lepatriinu Märt mängis tähtsat rolli tädi Illy parema käena - istus laua tähtsaimal kohal ja sõi tema eest

Teisipäev, 17. mai 2011

Mida teha kaalikast ja porgandist...

Mingi aeg tagasi ostsin peedi ja kaalika. Peedist teadsin mida teha tahan, aga kaalika ostsin lihtsalt tuju tõttu, et VÕIKS ju osta ja kõik. Aga mida sellest teha, polnud vähimatki aimu. Eile tekkis suur isu süüa ahjus küpsetatud porgandit mingi koorekastmega. Otsides välja need porgandid, leidsin ka selle kaalika ja tükeldasin ka selle porgandite juurde.







Laupäev, 14. mai 2011

Keedukreemikook vaarikatega

Mida teha beseerullidest üle jäänud 4 munakollasega? 1 munakollasega saab kreemja rabarberikoogi ja ülejäänud 3 munakollasega saab keedukreemikooki / koogikesi.
Keedukreemikook vaarikatoormoosiga

Ahjupannkook sibula ja kanafileega

Viimasest beseerulli tegemisest jäi väike apsakas külmkappi. Nimelt ma olin nii tark, et suutsin viimast, neljandat munavalget kollasest eraldades kogu selle kompoti munavalge kaussi kukutada. Nii et kollane katki läks. Kuna tavalist omletti teha ei tahtnud täna ja mingit koogitegemist meil plaanis ka polnud, siis tuli välja nuputada mingi soolane õhtusöök. Loosiõnn naeratas ahjupannkoogile.

Reede, 13. mai 2011

Rabarberi hooaeg avatud! - Kreemjas rabarberipirukas

Mul kasvab aias 2 suurt rabarberipõõsast. Iga kord, kui nad on suureks kasvanud, kukun kiiruga neist küpsetama kooke. Paari nädala möödudes on kopp nii ees, et ei taha kuulda ka sõna "rabarber". Täna otsustasin, et ma ei pea ootama, mil see taim on kogu oma uhkuses nähtav kilomeetri kaugusele, vaid läksin ja noppisin mõned pisemad ja armsad varred ja suundusin kööki kreemjat rabarberipirukat tegema.


Tegelikult, tegin ma mitu väikest. Ostsin eile pisikesed vormid, milles ma nii või naa just seda pirukat katsetada tahtsin.
Ja nüüd küsimus suurele ringile:
Millega koorid Sina rabarberit? Mina koorin koorimisnoaga. Kui selle otstarve on koorida, siis vahet  pole mida... Mana teatas selle peale, et tema ei ole kordagi selle peale tulnud, et koorimisnoaga rabarberit koorida, tema on alati tavalist nuga kasutanud, aga koorimisnuga on imelihtne nipp.
Igatahes sai selle aasta esimene rabarberikook tehtud ja lõpplik otsus on, et see läheb kindlasti kordamisele!!! Nii head rabarberi kooki pole ma saanud ÜLDSE. Mul on küll üks rabarberi muffinite retsept, mida ma nimetaks "maailmaparimad rabarberimuffinid", aga kook on kook. Oi see on lihtsalt mega!!! Fariinisuhkur annab karamellisust, rabarber hapukust, ja kui peale niristada kondenspiima siis see annab hea magusa elemendi.

Rabarberipirukas kondenspiimaga

Śokolaadi beseerull jõhvika-mascarpone täidisega

Lemmik, lemmik, lemmik. Nüüd juba proovin ka teisi täidiseid ja katsetan ka besee "värvimisega". Hele beseerull pildil on tehtud SELLE retsepti järgi. Ainult, et maasikate asemel panin vaarikaid. Ja suhkurt 2,5 dl asemel on 2 dl.
Tume beseerull on śokolaadi beseerull jõhvika-mascarpone täidisega. Näm, näm, näm, selline hapukas-magus suutäis. Seda kreemigi sööks täiesti niisama!


Beseerull vaarikate ja vahukoorega / Śokolaadibeseerull jõhvika-mascarponekreemiga
--------------------------------------------------------------------------------
Śokolaadi beseerull jõhvika-mascarpone täidisega:

Vahustatud beseerulli munavalge
Besee
4 munavalget
1 spl sidrunimahla
2 dl suhkurt
2 tl kartulitärklist
2 spl kakaod (Fazer)
kookoshelbeid või mandlilaaste peale puistamiseks

Pane ahi 150 kraadi juurde soojenema.
Sega omavahel kartulitärklis ja kakao. Mõõda välja suhkur.
Vahusta munavalge sidrunimahlaga. Seejärel lisa kolmes osas suhkur, vahepeal munavalgeid vahustades, siis lisa kartulitärklise-kakao segu ja mikserda ilusti läbi. Munavalge vaht ei tohiks anumast välja voolata, vaid ta peals olema ilus, tihke ja läikiv (isegi kakaoga variant läigib). Pane munavalgesegu küpsetuspaberiga vooderdatud suure küpsetusplaadi peale. Silu siledaks, puista peale mandlilaaste või kookoshelbeid ja küpseta 20-25 min. Võta ahjust, lase jahtuda.

Täidis
2 dl jõhvikaid
1 dl suhkurt
150-200 g mascarponet (võib vabalt olla ka tavaline maitsestamata toorjuust)
1 dl vahukoort (vahustatud)
3-5 tükikest Fazer Block śokolaaditahvlist, haki tükkideks

Püreeri jõhvikad suhkruga. Vahusta vahukoor. Vahusta mascarpone kohevaks ja lisa sinna jõhvikapüree, lõpuks sega juurde vahukoor.

Kummuta besee teisele küpsetuspaberile, eemalda see paber, millega ta küpses. Määri peale täidis 3/4 ulatuses, puista peale hakitud śokolaad ja keera küpsetuspaberi abil rulli. Vajadusel hoia sõrmedega ka beseest kinni. Nipp on ka küpsetuspaberit horisontaalselt pingule tõmmata, siis ta ei vaju lohku ja besee on kindlalt peal. Mina keeran kõigepealt 1/3 rullist ja siis keeran teist korda veel. Kokku tuleb siis 3 "kihti". Pane külmkappi kuni serveerimiseni. Rullbiskviit ei taha kaua seista. Paku seda võimalusel paari tunni jooksul.

Beseerullid

Teisipäev, 10. mai 2011

Läksin poodi ja ostsin enda imestuseks...PEEDI!!!

Impulsiivne ost. Ausõna. Tegelikult ostsin ühe kaalika ka ja siis kodus mõtlesin, mis asja ma nende kahega peale hakkan nüüd??? Peedile leidsin rakendust, aga kaalika osas pole mitte mingisuguseid häid ideid.

Peet on tegelikult minu lemmik asi, aga seda keeta ma ei viitsi, sest olen kuulnud ja lugenud, et see on jube tüütu tegevus. Leidsin retsepti, mis ei vajanudki peedi eelnevat keetmist...

Muidugi olin ma väga tubli ja alustasin kokkamist valgetes pükstes ja pluusis. Kui pool peeti olin ära riivinud, avastasin, et oleks hea mõte põll ka ette panna. Mul see ju täitsa olemas, ainult et kasutanud olen seda väga harva. Õnneks riided jäid ilusti puhtaks, mitte ühtegi plekki ei pritsinud peale. Aga kokaraamatus on kohe selge, kumba toitu tehtud sai :P

Esmaspäev, 9. mai 2011

Pühapäev, 8. mai 2011

Beseerull vahukoore ja maasikatega - midagi tõeliselt ERILIST emadepäevaks


Beseerull maasikate ja vahukoorega
 Mitu, mitu kuud tagasi käisin A-ga Komeedi kohvikus ja ostsime sealt kaasa paar kooki. Üks neist oli śokolaadibeseerull pohladega ja teine väga shokolaadine kook, mille nime kahjuks ei mäleta. Silma jäi seal ka beseerull vaarikatega aga selle mõtlesime jätta järgmiseks korraks. Aga olen igaltpoolt kuulnud ja lugenud, et seda ei anna võrrelda mitte millegagi, et see on LIHTSALT PARIM.

Teisipäev, 3. mai 2011

Tomatirisotto

Ma ei saagi aru, miks ma olen nüüd järsku hakanud üles kirjutama soolaseid toite?!?!??!?!
Igatahes siit tuleb ülimalt maitsev risotto:

Tomatirisotto

3 dl riisi
1 l vett
2 puljongikuubikut
2-3 tomatit
2 sibulat
2 küüslauguküünt
200 g sinki
200 g kalkunifilieed
1 spl tomatipüreed (võib ka ära jätta kui pole)
100-150 g  riivjuustu
pipart
soola
peterselli
tilli

Reede, 29. aprill 2011

Tatra-veisehakkliha hautis

Kuna minu kiirlasagne sai samal õhtul praktiliselt otsa ja tulemas on laupäev, mil ma loodan aias palju ära teha, mitte pliidi ääres seista, siis mõtlesin, et tuleks teha kiiresti uus toit valmis. Kuna tatart pole me ammu söönud, otsustasin leida oma kokaraamatutest mingi tatra-hakkliha hautise. Hakkliha on meil popp, sest seda on lastel lusikaga hea ja kerge süüa ja nad eelistavad seda rohkem kui tükilist liha.

Kiirlasagne: makaronid ja hakkliha

Ma olen avastanud endal ühe superluks kokaraamatu. Jällegi 100 rooga sarjast. Selle nimeks on "100 suppi, paja- ja vormirooga". Olen sealt nüüd järjest mitu nädalat süüa teinud. Nii huvitav on võtta j alihtsalt järjest katsetada asju ja avastada, mis läheb eriti hästi peale, mis mitte nii hästi. Mida tuleb rohkem, kui retsept ütleb ja mida tuleb täpselt neljale, kuuele või rohkemale inimesele. Pull on see, et ma niigi vähendan koguseid. Aga ikkagi. Mõni retsept paneb mu lihtsalt minestama. Täna siis olukord: mul makarone ja hakkliha vähem, kui vaja. Retsept mõeldud 6-le originaalis. Teen siis kogu eeltöö valma ja no tõsiselt. Isegi vähendatud kogustega on see rohkem kui 6-le inimesele mõeldud. Aga asi tuli niiiiiii hea, et peaaegu kõik söödi sama päeva jooksul ära. Homseks on pudinatele veel alles.




Neljapäev, 28. aprill 2011

Nuudli-kalkuni supp

Oli aeg teha jälle üks supp. Otsustasin et kartulist on kopp ees ja teeks hoopis nuudlitest. Pole ammu makarone söönud.
Sai siis selline:

300-400g kalkuniliha
1 liiter vett
2 porgandit
1 sibul
2 hapukurki
1 purk puustatud tomateid
1 dl nuudleid
soola
pipart
muid meelepäraseid maitseaineid

Tükelda kalkuniliha väikesteks tükkideks.
Pane potti liiter vett, kalkuniliha ja pane keema.
Samal ajal koori porgand ja riivi, tükelda sibul. Pane see kõik potti ja keeda kuni kalkun ja porgand on pehmed.
Seejärel pane potti tomatid, tükeldatud hapukurk ja nuudlid ning nüüd keeda kuni nuudlid valmis on.
Maitsesta ja hakka sööma :)
Meil söödi see supp samal õhtul ära. Kuigi tegin järgmiseks päevaks.

Pühapäev, 24. aprill 2011

"Meie värvime muni, aga Moika teeb lolluseid!" ehk munade värvimine ja imehea lihavõtte keeks

Sünnipäevaks sain raamatu nimega "100 kooki 3". Selles on nüüd märgitud kõikvõimalikud sünnipäevakoogid ja tähtpäevadekoogid ja muude tähtsate päevade koogid. 8 märts oli siis viimati, mil tegime kooki. Uskumatu!!! Nüüd lõpuks jõudis kätte lihavõtte aeg ja ma otsisin rõõmsalt lahti koha, kus on "Klassikaline lihavõttekook". Sisuks on meeletu hunnik kuivatatud puuvilju. Ma ei osanud midagi erilist sellest arvata, kui ainult, et see tuleb väga super kirju kui lahti lõigata ja oiiii appi, see küpsetamise aeg. Selle pärast äärepealt loobusin, kuna lapsed ka ei näidanud üles suurt huvi jahu mõõtmise ja munade vahustamise vastu. Aga kunagi sai märkmepaber vahele pandud ja tuli teha. Lõpptulemus üllatas mind lausa sedavõrd, et ma ei osanud mitte midagi öelda ega teha tükk aega! Lõunaks oli 9st tükist 2 alles. Ja isegi Mana kiitis seda ja tahtis tööle kaasa võtta (ainuüksi seepärast 2tk alles jäigi). See keeks meenutas mulle lapsepõlve, siis kui ostsid poest keeksi, ja selle sisu polnud ainult õhk ja mendelejevi tabel ja kus rosinaid oli sama palju kui jahu. See on retsept mis mul läheb homme jälle kordamisele. Tahan, et üks special inimene saaks ka seda maitsta, kuna lähiajal tal kindlasti mahti seda teha pole. Oi, kui mul enne päris seda kõige lemmikumat keeksi polnud, siis nüüd on see mul olemas! Ja seal sees on KIRSID ka :P Mida veel ühelt healt küpsetiselt tahta...?

Reede, 18. märts 2011

Maasikad śokolaadis - õhtusöök



Paar kuud tagasi vaatasime HE-ga pilte KA sünnipäevast. Meil oli aeda kaetud imeilus laud, millel siis oli kiluvõileibu (need siis moe pärast, et oleks ka midagi soolast esindatud), kohupiimakook tosca kattega, hunnik erinevat shokolaadi ja maasikaid śokolaadis.
Poiss kohe nõudis, et tema tahab neid!!! Ma siis üritasin välja vabandada, et praegu meil pole maasikaid kodus ja tuleb poest osta. Aga seni õpime KUIDAS TEHA neid nämmasid asju. Lõin lahti youtube ja saime hunniku ideid. Laps oli väga elevil ja ei suutnud ära oodata millal maasikaid ostame...

"Rosinate pidu" ehk rosinatega pidusai - kõik sai alguse rattasõidust ja kaneelirullide isust


Paar aastat tagasi sõitsin rattaga ringi ja järsku tekkis mul mega suur soov kaneelirullide järele. Poe omades pole piisavalt kaneeli ja taignas kardemonist haisugi. Aga minu meelest on need asjad kohustuslikud!!! Kodu peab nende kahe komponendi järele ikka lõhnama ka.
Ma polnud kunagi varem pärmitainast teinud ja mõtlesin, et NÜÜD on käes see kõige õigem aeg see asi ära õppida!!! Võibolla ma olin varem lihtsalt liiga laisk, et oodata taigna kerkimise järele. Tahtsin kõike KOHE ja KIIRESTI.
Koju jõudes katsetasin kaneelirullid ära ja need tulid niiiiii taevalikult head ja pehmed ja hõrgud et ma lausa mugisin neid kuumalt. Ahhh, kui head. Praegu veel limpsan keelega ja pea läheb pilvedesse seda ette kujutades!!!

Pühapäev, 6. märts 2011

HULL! köögis ehk ettevalmistused sünnipäevaks

Ma tunnen end nii nagu oleksin pagari ameti üle võtnud. Tööpäev kestab mul 8 tundi, kaua pagarite tööaeg on, ma ei tea. Aga arvestades enda järgi, siis olen teinud juba ületunde. Köögis alustasin toimingutega kell 8 hommikul!!! Nüüdseks on kell 17.53 ja viimane kook ahjus. Pean minema vahepeal seda välja võtma ja uurima kas kõlbab tööle viia 8ndal.

EDIT: Kell 19.30 sai viimane kook ahjust välja võetud :D Tööpäev ametlikult tänaseks LÄBI!!!

Sünnipäeva menüü oli siis selline (mõne asjaga maiustasime kontoris ja mõni asi oli kodus külalistele):
Sidrunikeeks
Väikeseid pirni-sinihallitusjuustu quiche
Ricotta kook
Roquefort juustu pirukas
Victoria jogurtikook
Domino trühvlid
Spanakopita
Napoleoni kook

Neljapäev, 24. veebruar 2011

Prantsuse köök versus Eesti köök

Jaanuari alguses panime kalendrisse kirja, et 24 veebruaril teeme Napoleoni kooki. Kuna ma olen alati mõelnud, et see on kook, mis mul kindlasti ei õnnestu ja selle tegemine on minu jaoks sama ulme nagu teha küpsisekooki, siis olen lükanud võimalikult kaugele ja nähtamatusse tulevikku Napoleoni koogi tegemise. Kuna see lihtsalt tundus jube kosmos. Ja veel see keedukreem: 100retsepti kuidas keeta ja mis sinna sisse läheb ja miljon asja erald kloppida ja vahustada ja siis mingis järjekorras lisada. Uhhh, peavalu!!! Aga lõpuks sain Külli käest imekerge kreemi retsepti ja ma kummardan tema ees maani.

23. veebruaril sättisin end rõõmsalt poodi, kohusetundlikult panin korvi 500g lehttainast, mune, piima, sinihallitusjuustu, seemneleivasegu ja igast muud kraami, mida ma leidsin, et läheks väga vaja. Loetletud asjad olid mul plaanis ära kasutada samal õhtul või siis järgmisel hommmikul. Poes tekkis spontaanselt mõte, et kui ma teen juba Napoleoni kooki, siis sellele võiks ju eelneda ka pidulikum soolane kõhutäis.

Avastasin, et minu kavandatud 24. veebruari pidupäevamenüü on kogemata inspireeritud Prantuse köögist. Sellest tuli idee, söögid mingil moel Eestipäraseks teha. Ahjaa, olen kohustatud mainima, et meil on Mana, kes on absoluutselt loobunud nisujahust ja paljudest muudest toodetest, mis teeb minu kokkamise kohe eriti suureks väljakutseks. Pean leidma asju, mida asendada retseptides ettenähtuga ja sealjuures peab roog säilitama söödavuse!

Menüü oli selline (lasin ühel prantslasest tuttaval öelda kuidas oleks kõige õigem prantsuse keeles kirja panna, et ma ise mingit jama kokku ei kirjutaks):
1) Quiche au roquefort et aux poires / Pirni-sinihallitusjuustu quiche rukkijahust põhjaga
2) Soupe de patates douces et son pain noir / Bataadi püree-supp kilu võileivaga
3) Mille-feuille à la confiture d'airelles / Napoleoni kook pohlamoosiga

Reede, 4. veebruar 2011

Kohupiima-sidrunikook - LIHTSUSES peitub võlu

Kell on öö, parima sõbrannaga läksid jutud kookide tegemisele mille sisu oon zelatiin. Meenutasin kuidas mina oma esimest zelatiiniga kohupiimakooki tegin. Võtsin suure asja ette: kolme kihiga ja puha. Tegemine oli totaalne disäääääster!!! Aga lõpptulemus ääretult hea. Edasi mõtlesin juba oma kõige paremale kohupiimakoogile... Ning siit tuligi lõpuks see suur, suur tähtis "ma pean selle nüüd üles kirjutama, või ma ei tee seda kunagi" tunne. Ja kus need KA sünnipäeval tehtud pildid koogist ongi?!?!?!
Pool aastat võtsin hoogu et panna kirja see lemmikuim kook, jube.
AGA see on geniaalseim, maitsvaim ja kergeim küpsetis, mis üldse olla võib. Isegi MEHED kiidavad kes ei ole magusasõbrad!!! Uskumatu. Seepärast ma seda tihti teengi ja kunagi ei saa küllalt.