Stritsel kohupiima- ja ploomitäidisega

Olen nüüdseks mitu nädalat köögist eemal olnud, juhtus nii, et ravin tervist ja kogu jõud on kulunud terveks saamisele. Aga nüüd lõpuks olen jalad alla saanud ja on tahtmine täita kodu meeldiva ja kutsuva aroomiga... Voodis pikutades sirvisin oma kokaraamatuid, kogusin ideid, mida võiks perele soolast pakkuda, mida magusat. Praegused sügisesed ja vihmased ilmad ei kutsugi tegema mingeid marjakooke ega -pirukaid, tahaks midagi pehmet, sooja. Millegipärast sõnaga soe, seostus mul kohe pärmitainas, see ju kerkides muutub nii õhuliseks (loe pehmeks) ja sõna otseses mõttes mõnusalt soojendavaks. Ning ma tean, et V kindlasti rõõmustab just pärmitaignast küpsetise üle, need on tema lemmikud. Arutasime koos läbi, kas paneme kardemoni või muskaatpähklit taignasse ja mis täidiseks võiks minna ja isegi, mis kuju sellele küpsetisele anda - sellest tuleb üks kohupiima- ja ploomitäidisega stritsel. Igatahes lõpptulemus tundub vägagi mõnus. Mmm njämma! Kahjuks ma pole ise võimeline veel tahkemat toitu sööma, seega plaan on istuda tassikese teega laua taga, süüa stritslit silmadega ja täita kõhtu meeldivate aroomidega.

Kohupiima- ja ploomitäidisega stritsel

V, kes on meil pärmitaigna nr 1 fänn, kiitis stritslit taevani ja järgmise päeva õhtuks, oli kahest küpsetisest alles ainult pool.

"Meie värvime muni, aga Moika teeb lolluseid!" ehk munade värvimine ja imehea lihavõtte keeks

Sünnipäevaks sain raamatu nimega "100 kooki 3". Selles on nüüd märgitud kõikvõimalikud sünnipäevakoogid ja tähtpäevadekoogid ja muude tähtsate päevade koogid. 8 märts oli siis viimati, mil tegime kooki. Uskumatu!!! Nüüd lõpuks jõudis kätte lihavõtte aeg ja ma otsisin rõõmsalt lahti koha, kus on "Klassikaline lihavõttekook". Sisuks on meeletu hunnik kuivatatud puuvilju. Ma ei osanud midagi erilist sellest arvata, kui ainult, et see tuleb väga super kirju kui lahti lõigata ja oiiii appi, see küpsetamise aeg. Selle pärast äärepealt loobusin, kuna lapsed ka ei näidanud üles suurt huvi jahu mõõtmise ja munade vahustamise vastu. Aga kunagi sai märkmepaber vahele pandud ja tuli teha. Lõpptulemus üllatas mind lausa sedavõrd, et ma ei osanud mitte midagi öelda ega teha tükk aega! Lõunaks oli 9st tükist 2 alles. Ja isegi Mana kiitis seda ja tahtis tööle kaasa võtta (ainuüksi seepärast 2tk alles jäigi). See keeks meenutas mulle lapsepõlve, siis kui ostsid poest keeksi, ja selle sisu polnud ainult õhk ja mendelejevi tabel ja kus rosinaid oli sama palju kui jahu. See on retsept mis mul läheb homme jälle kordamisele. Tahan, et üks special inimene saaks ka seda maitsta, kuna lähiajal tal kindlasti mahti seda teha pole. Oi, kui mul enne päris seda kõige lemmikumat keeksi polnud, siis nüüd on see mul olemas! Ja seal sees on KIRSID ka :P Mida veel ühelt healt küpsetiselt tahta...?

Ploomi-kardemonikeeks

Sel aastal uppusime ploomisesse. Sõime, andsime ära, viskasime ära, panime sügavkülma, võtsin julguse kokku ja katsetasin ka moosi keetmist. Vanaema juures mäletan oli moosi keetmine suur ja pikk protsess. Lapse ajataju ikka nii teistmoodi :D Tegeltikult oli see nii kerge ja kiire. Hops! ja valmis...
Siis mingi hetk mõtlesin et mul ju keeksiraamat ja seal on ploomidega keeksi retsept. Saigi katsetatud. Mõtlesin et olen originaalne ja teen auguga keeksi või pikliku keeksi asemel väikeses ümaras koogivormis. Pidi kauem küpsema et seest ka valmis saaks... Ja keeksid ju NIIGI kaua valmivad ja ma iga kord valvan näljase pilguga "millal ometi saab valmis"...Teise tegin piklikus vormis ja sai 1 tunniga küpseks. Ploome ka vähendasin 400grammilt 250ne peale...


Ploomi-kardemoni keeks

Ploomi-kohupiimakook

Armastan ploomidega küpsetisi! Ja kohupiima!!! Pidin seega ära katsetama selle koogi. Millegipärast tundus jube suur töö. Maitse oli hea ja super ja kui tagant järele mõelda siis polnud see suur vaev. Ei osanud siis lihtsalt asju õiges järjekorras teha et ajakulu oleks minimaalne. Kokkuvõttes tuli hea kook pidulikuks puhuks ja tulekski korrata. Kahju et mul ei tulnud meelde see kook kui me uppusime ploomide saagi alla!