Toorjuustu-ricotta kook valge śokolaadiga

Minu küpsetamised jäävad üha harvemaks ja harvemaks. Ei ole enam seda suurt tuhinat. Või on hoopis kadunud inspiratsioon?
Üks väga maitsev,ja minu jaoks mahe kook, sai tehtud sõbrannale sünnipäevaks. Armas ja väike, nagu ühele vaiksele naiselikule koositumisele kohane.

Sõbranna śokolaadirull

Kassid läinud - hiirtel pidu!

Mehed läinud - naistel pidu! (loe: kokkamisõhtu)

Ühel laupäeval, kui ma olin just oma trenniga ühele poole saanud, helistas A, et tema on kodus pisemaga üksi ja ma võiks külla tulla, kui ma viitsin. Sai siis kokku lepitud, et Mana vaatab KA ja HE järele ja ma käin natukeseks A juures. Võtsin kaasa 300g śokolaadi, mida oli vaja ühe śokolaadirulli jaoks, mida A plaanis juba miljon aastat valmistada. Rull sai imehea ja maitsev. Lisaks oli väga põnev koos kokata ja arutada töö käigus, kui kõva vaht peab sellest munavalgest tulema ja miks śokolaad hakkas kiiresti tahenema, kui selle munakolasesegusse lisasime... Idee Baileys likööri lisada oli geniaalne! Kokkamise ja söömisega läks nii kaua, et mul oli au süüa kooki ka hommikusöögiks tassi kohvi kõrvale ja pean tunnistama, et seistes see kook muutub veelgi paremaks! Peale suurt koogisöömist tuli muidugi seada sammud õhtusesse trenni, et teine kordki A-ga koos kokata (kahjuks leppisime me hiljuti kokku, et nüüd on pikaks ajaks kookidel ja tortidel ja küpsistel, kommidel, śokolaadidel jne kriips peal) :D
Tänan veelkord A-d selle imelise koogi eest, sest tema selle retsepti leidis ja kõik vajaliku kokku segas ja mina lihtsalt seisin kõrval ja olin ilus......... ja vesistasin :P

"Meie värvime muni, aga Moika teeb lolluseid!" ehk munade värvimine ja imehea lihavõtte keeks

Sünnipäevaks sain raamatu nimega "100 kooki 3". Selles on nüüd märgitud kõikvõimalikud sünnipäevakoogid ja tähtpäevadekoogid ja muude tähtsate päevade koogid. 8 märts oli siis viimati, mil tegime kooki. Uskumatu!!! Nüüd lõpuks jõudis kätte lihavõtte aeg ja ma otsisin rõõmsalt lahti koha, kus on "Klassikaline lihavõttekook". Sisuks on meeletu hunnik kuivatatud puuvilju. Ma ei osanud midagi erilist sellest arvata, kui ainult, et see tuleb väga super kirju kui lahti lõigata ja oiiii appi, see küpsetamise aeg. Selle pärast äärepealt loobusin, kuna lapsed ka ei näidanud üles suurt huvi jahu mõõtmise ja munade vahustamise vastu. Aga kunagi sai märkmepaber vahele pandud ja tuli teha. Lõpptulemus üllatas mind lausa sedavõrd, et ma ei osanud mitte midagi öelda ega teha tükk aega! Lõunaks oli 9st tükist 2 alles. Ja isegi Mana kiitis seda ja tahtis tööle kaasa võtta (ainuüksi seepärast 2tk alles jäigi). See keeks meenutas mulle lapsepõlve, siis kui ostsid poest keeksi, ja selle sisu polnud ainult õhk ja mendelejevi tabel ja kus rosinaid oli sama palju kui jahu. See on retsept mis mul läheb homme jälle kordamisele. Tahan, et üks special inimene saaks ka seda maitsta, kuna lähiajal tal kindlasti mahti seda teha pole. Oi, kui mul enne päris seda kõige lemmikumat keeksi polnud, siis nüüd on see mul olemas! Ja seal sees on KIRSID ka :P Mida veel ühelt healt küpsetiselt tahta...?

Kihiline kohupiima-kirsitort

Küll oli selle koogiga tegemist esimesel korral. Nagu ikka hakkan ma suure Hurraaaa!ga peale ja keset tegemist avastan, oi siin on toores muna sees, aga läbi küpsetama ei pea... Mulle nii ei sobi, kuna lastele toorest muna ei anna ja ise ka nii julge pole, et enda tervisega katsetada. Nii siis on variant a)küpsetada läbi b)muna ära jätta. See retsept on minu lemmik raamatust "Pereköögi kokaraamat" ja natuke muudetul kujul just selle MUNA pärast :)