Krevetipirukas

Sel nädalavahetusel sai suvi minu jaoks ametliku alguse. Esimene piknik sõbrannaga aias: värske ahjust tulnud krevetipirukas ja roosa vein, panid i-le täpi peale, et edukalt lõpetada pikk ja raske kokkamist täis nädalavahetus (Emanda sünnipäeva auks) ja nautida õhtuseid päikesekiiri.

Taco Paj

Meil on kontoris asjad nii kaugele jõudnud, et jagame omavahel retsepte. No kui keegi sööb midagi eriti huvitavat ja uurid, et mis pirukas see on ja kirjelduse järgi tundub superluks, siis ei saa retsepti küsimata jätta ju.

Selle piruka tegemise idee on mul peas olnud vist oma 3 kuud juba. Pole kuidagi tulnud seda õiget põhjust teha. Aga nüüd on käes suvi, selline kuum ja palav aeg, mil mind kisub millegi eksootilise ja vürtsika järele...selles pirukas on taco maitseaine, mis kohe karjub selle järele, et seda teha ja tunda Mehhiko päikest meie maal... Päris napakas, meil on ilus Eesti suvi ja mina unistan Mehhikost...

Tegelikult on Emanda sünnipäev ja kuna päevakangelane pole eriline magusasõber, siis mõtlesin, et üllatan teda sellise pirukaga. Talle väga meeldivad põnevad maitsed...

Laua kattis Manale peakokk HE isiklikult, et meie pere ja muud loomad saaks söödetud!

Kana-paprika-porrupirukas

Nüüd tuleb üks minu lemmikuid!!! Tõsiselt, peale seda pirukat tahangi ainult seda küpsetada. Ei ühtegi teist soolast. Ei, ei, ei!!!

Väike amps porgandi-porrulaugupiruka näol nõudis juurde ühte suuremat ampsu ka. Kuidagi tühi oleks laud muidu olnud...

Otsustasin ära katsetada ammu silma jäänud ja väga mahlase täidisega (vähemalt tundus nii- ja mulle tundus vägagi õieti) soolase piruka ka.

Porgandi-porrulaugu pirukas

Täna tähistame minu õe sünnipäeva. Kahjuks on päevakangelane kaugel ära, nii et me ise pidime kogu söömise eest hoolt kandma. Ja me sõime ja sõime ja sõime ja nautisime!!!

HE kattis tädi Illy jaoks laua ka :) Väga armas.

Lepatriinu Märt mängis tähtsat rolli tädi Illy parema käena - istus laua tähtsaimal kohal ja sõi tema eest

HULL! köögis ehk ettevalmistused sünnipäevaks

Ma tunnen end nii nagu oleksin pagari ameti üle võtnud. Tööpäev kestab mul 8 tundi, kaua pagarite tööaeg on, ma ei tea. Aga arvestades enda järgi, siis olen teinud juba ületunde. Köögis alustasin toimingutega kell 8 hommikul!!! Nüüdseks on kell 17.53 ja viimane kook ahjus. Pean minema vahepeal seda välja võtma ja uurima kas kõlbab tööle viia 8ndal.

EDIT: Kell 19.30 sai viimane kook ahjust välja võetud :D Tööpäev ametlikult tänaseks LÄBI!!!

Sünnipäeva menüü oli siis selline (mõne asjaga maiustasime kontoris ja mõni asi oli kodus külalistele):
Sidrunikeeks
Väikeseid pirni-sinihallitusjuustu quiche
Ricotta kook
Roquefort juustu pirukas
Victoria jogurtikook
Domino trühvlid
Spanakopita
Napoleoni kook

Prantsuse köök versus Eesti köök

Jaanuari alguses panime kalendrisse kirja, et 24 veebruaril teeme Napoleoni kooki. Kuna ma olen alati mõelnud, et see on kook, mis mul kindlasti ei õnnestu ja selle tegemine on minu jaoks sama ulme nagu teha küpsisekooki, siis olen lükanud võimalikult kaugele ja nähtamatusse tulevikku Napoleoni koogi tegemise. Kuna see lihtsalt tundus jube kosmos. Ja veel see keedukreem: 100retsepti kuidas keeta ja mis sinna sisse läheb ja miljon asja erald kloppida ja vahustada ja siis mingis järjekorras lisada. Uhhh, peavalu!!! Aga lõpuks sain Külli käest imekerge kreemi retsepti ja ma kummardan tema ees maani.

23. veebruaril sättisin end rõõmsalt poodi, kohusetundlikult panin korvi 500g lehttainast, mune, piima, sinihallitusjuustu, seemneleivasegu ja igast muud kraami, mida ma leidsin, et läheks väga vaja. Loetletud asjad olid mul plaanis ära kasutada samal õhtul või siis järgmisel hommmikul. Poes tekkis spontaanselt mõte, et kui ma teen juba Napoleoni kooki, siis sellele võiks ju eelneda ka pidulikum soolane kõhutäis.

Avastasin, et minu kavandatud 24. veebruari pidupäevamenüü on kogemata inspireeritud Prantuse köögist. Sellest tuli idee, söögid mingil moel Eestipäraseks teha. Ahjaa, olen kohustatud mainima, et meil on Mana, kes on absoluutselt loobunud nisujahust ja paljudest muudest toodetest, mis teeb minu kokkamise kohe eriti suureks väljakutseks. Pean leidma asju, mida asendada retseptides ettenähtuga ja sealjuures peab roog säilitama söödavuse!

Menüü oli selline (lasin ühel prantslasest tuttaval öelda kuidas oleks kõige õigem prantsuse keeles kirja panna, et ma ise mingit jama kokku ei kirjutaks):
1) Quiche au roquefort et aux poires / Pirni-sinihallitusjuustu quiche rukkijahust põhjaga
2) Soupe de patates douces et son pain noir / Bataadi püree-supp kilu võileivaga
3) Mille-feuille à la confiture d'airelles / Napoleoni kook pohlamoosiga

Singi-koorepirukas & Tuunikalapirukas

Singi koorepirukas ehk Quiche Lorraine on üks minu lemmikuid. Välimuselt kook aga kõhu saab korralikult täis kuna see on vägagi rammus, sisaldab ju sinki, juustu ja koort! :D
Tuunikalapirukat tahtsin ka proovida tükk aega. Polegi kalast muud õieti teinud kui ainult kalasuppi või ahjus fooliumis küpsetanud. Võtsin siis julguse kokku ja tegin ära! Ja maitses hästi. Tuunikala on mulle südamelähedane ja see pirukas oli vägagi mõnus amps! Meeldis ka minu isale, kes esiteks - ei ole selliste pirukate "fänn", teiseks - ei söö kala. Kokkuvõttes võin julgelt korrata ilma hirmu tundmata et pean üksi ära sööma :D

Kurgišarlott ja kartulikotletid parmesaniga emadepäevaks

Mitu nädalat enne emadepäeva hakkasin juba mõtlema, mida teha üllatus-hommikusöögiks...Kuna mu ema magusat ei armasta siis nuputasin kaua ja leidsin lõpuks kurgišarlotti. Näeb välja nagu kook aga on soolane :D Mõnus kerge amps kartulikotlettide juurde.

Kartulikotlette parmesaniga ka tahtsin proovida, et kuidas siis maitsevad. Minu lemmikud on täiesti tavalised kartulipannkoogid. Aga parmesani mul oli ja mõtlesn teha midagi "erilisemat".