Tiigrid kooreses tšilli & mee kastmes

Ahh nii sama tegime, sest lihtsalt kanasuppi ei viitsinud keetma hakata.

Kastme osa tuleb väga super sidrunine, mee ja pipraga on seda hea enda maitsele meelepärasemaks timmida.

20 hiidkrevetti (võib ka rohkem aga olgu eelnevalt keedetud, kooritud, siis edasine läheb kiirelt)**
porrulauk
hea või praadimiseks*
1 spl jahu*
2 dl vahukoort/köögikoort*
2-4 spl mett
1 sidruni mahl
0,5 tl Cayenne pipart
soola
tilli

*Mina kasutasin laktoosivabu piimatooteid ja gluteenivaba jahu.
**Hunnik tavalisi pisikesi krevette käib ka aga neid pange ikka mitu peotäit, soovitan osta juba kooritud ja sulatage enne ära ka kui pannile viskate

Alusta siis sellest, et sulatada ca 2 spl võid pannil ja lisad sinna porrulaugu ja krevetid (kui krevette on rohkem kui 20 siis pane ka võid rohkem). Kuumuta pannil mõni minut (ära krevette pruunista aga porrulauk võiks olla selline pehme ja hautatud välimusega), siis tõsta krevetid ahjuvormi.

Edasine, mis toimub pannil on suht kiire, seega tee ettevalmistused: pane jahu, koor, mesi, pipar, sidrunimahl, sool ja till pliidi juurde valmis sest ühe käega sa hakkad pidevalt segama ja teisega siis komponente pannile juurde kallama.
Pane ahi 250 kraadini kuumenema (ka minule tundus 250 nagu palju aga raamatust vaatasin mitu korda üle).

Sulata pannil 1 spl võid, lisa sinna jahu - kuumuta mõni minut samal ajal kogu aeg segades. Ära siis nüüd unusta et segamine on pidev: lisa pannile koor ja kuumuta segades, seejärel pane juurde mesi, pipar, sool, till ja lõpuks ka sidrunimahl. Sega korralikult läbi. Kalla kaste krevettidele ja pista ahjuvorm ahju 7 minutiks.

Kastet tuli 20 kreveti peale päris palju, pärast keetsin pennesid ja segasin kastmega (krevetid olid muidugi selleks ajaks juba otsas).

Kõrvitsarisoto

2012/2013 vahetus polnud just kõige traditsioonilisema menüüga. Tahtsin teha "risotto milanese't", kuid poest safranit ei leidnud ja olin kodus rõõmsalt koos üksiku ja kurva risottoriisiga. Sirvisin kokaraamatut, et leida alternatiivseid ideid, sest just riisi isu mul oli... ja mitu päeva juba.
Kogemata sattusin lugema pealkirja "kõrvitsarisoto" ja mõtlesin, et see oleks ju ka kollane nagu safraniga variant. Ilus kollane ja päikeseline...
Mul oli natuke kõrvitsat sügavkülmas, millele ma ei leidnud kuidagi rakendust ja polnud ka inspiratsiooni hakata tegema ühte purki marineeritud kõrvitsat. Jipii! Kusjuures kõrvitsat jagus ka magustoidu jaoks.

Kõrvitsarisoto
400 g puhastatud, tükeldatud kõrvitsat
80 g võid
4 spl oliiviõli
200 g risottoriisi (Arborio riisi peetakse üheks parimaks)
60 ml kuiva valget veini
500 ml puljongit (olin jah mugav ja tegin puljongi kuubikuga)
soola, pipart oma maitse järgi
75 g riivitud parmesani juustu

Kuumuta õli ja pool või kogusest potis. Lisa kõrvits ja hauta madalal kuumusel kaane all kuni kõrvits on peaaegu pehme. Lisa riis, segu pidevalt segades, kalla juurde vein ja sega edasi, kuni see on aurustunud (pudelisse jäänud veini võib terve köögitoimkonnaga -va muidugi alla 18a- degusteerida kokkamise ajal ja kui midagi alles ka jääb, siis kindlasti sobib söögi juurde proovida). Maitsesta nüüd riis ja kõrvits soola ning pipraga. Siis hakka juurde segama puljongit, 125 ml korraga. Kuunuta, sega kuni puljong on riisi sisse imbunud ja siis kalla juurde uus ports, sega, kuumuta ja korda kuni puljong on otsas ja riis on pehme (veini degusteerimisest pehmet pead ei tasuks riisiga segi ajada ;) ). Valmis risotosse sega alles olev või ja parmesan. Tasub kohe kõik ära süüa. Või siis parmesan oma porstu sisse segada vahetult enne sööma asumist, mitte potti, kui plaan on paar päeva järjest süüa (soojendamine on päris tüütu kui juust poti põhja küljes kinni on).

Melanzane ripiene e insalata Italiana

Eesti keeles siis täidetud baklažaan (munataim, mõni teab seda ka nime all "aaa, see lilla asi juurviljaosakonnas") ja Itaalia salat.
Mõlema roa võlu ja lihtsus seisneb selles, et põhikomponente on mõlemas ainult kolm, pluss maitseained.
Peale Roomas käiku mind lihtsalt tõmbavad Itaalia köögi road. Minu kunagine tugev hommikusöök on muutunud kapitaalselt - kohvi ja paar küpsist ja edasi liikuma selle kiire päevaga. Väljas süües ahvatlevad risottod, pastad ja salatid.
Kodus on mul väga vahva raamat, millest leiab nii kergelt valmivaid kui ka keerukamaid roogi - Vahemere maade kokaraamat (Mediterranean Cuisines). Lugeda tasub kindlasti koguseid, kirja pandud portse ja muud. Esialgu panin ikka korralikult mööda sellega ja tulemuseks oli nädalaks ajaks suppi, pajarooga või kotlette - õnneks maitsvad ja hästi õnnestunud road. Olen teinud sealt nii Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Türgi kui ka Kreeka toite.
Allpool on kirjas kaks Itaalia köögi retsepti.

Melanzane ripiene / Täidetud baklažaan:
1 baklažaan
1 pakk ricottat (200-250 g)
1 tomat
1 küüslauguküüs (soovi korral)
1 spl extra virgin oliiviõli
soola ja pipart oma maitse järgi

Pese baklažaan, lõika pooleks ja võta viljaliha välja nii, et kest terveks jääks. Tükelda viljaliha peeneks ja sega ricotta, purustatud küüslaugu, oliiviõli, soola ja pipraga. Pane koored ahjuvormi, täida baklažaani-ricotta seguga. Puista peale kuubikutseks lõigatud tomat ja küpseta 180°C ahjus 30-35 minutit.
Raamatus soovitatakse serveerida kuumalt või toasoojalt, isiklikult leidsin, et kuumalt oki suurepärane ja toasoojalt ei kõlvanud kuidagi.

Insalata Italiana / Itaalia salat:
300 g keedetud kartulit
200 g keedetud peeti
200 g keedetud rohelisi ube
1 spl valge veini äädikat
4 spl extra virgin oliiviõli
soola ja pipart oma maitse järgi

Tükelda kartul, peet meelepärasteks tükkideks, poolita rohelised oad. Vahetult enne serveerimist sega salat kokku:
Kõigepealt sega kartul, oad, valge veini äädikas, oliiviõli, sool ja pipar. Viimasena lisa peet ja sega uuesti kergelt läbi. Ja ongi valmis!

Kartulipüree hakklihakastmega

Kartulipüree
10 (umbes 1 kg) keskmist kartulit
1,5 dl piima
50g võid
maitse järgi soola

Koori, tükeldakartul ja keeda pehmeks. Kurna vesi välja (kalla vesi teise anumasse, saad seda kasutada kastme valmistamisel).
Kuumuta piim ja sulata selles või.
Kalla piima ja või segu kartulite hulka ja seejärel püreesta kartulid nuiaga või mikseriga. Maitsesta soolaga.

Hakklihakaste
500 gr hakkliha
1 sibul
2 spl jahu
5 dl piima
1 dl vett (kartuli keeduvesi sobib väga kastmetele)
maitse järgi: soola, pipart ja soovi korral hakitud värsket tilli

Tükelda/riivi sibul peeneks ja pruunista pannil, siis lisa hakkliha ja prae kuni hakkliha on pruunistunud.
Maitsesta soola ja pipraga. Siis puista peale jahu, sega läbi ja kuumuta hakkliha veelkord.
Seejärel lisa piim ja vesi, lase keemiseni, alanda kuumust ja hauta madalal kuumusel ca 5 min.
Kui lisad juurde hakitud värsket tilli, siis saab kaste veelgi maitsvam.

Krevetipirukas

Sel nädalavahetusel sai suvi minu jaoks ametliku alguse. Esimene piknik sõbrannaga aias: värske ahjust tulnud krevetipirukas ja roosa vein, panid i-le täpi peale, et edukalt lõpetada pikk ja raske kokkamist täis nädalavahetus (Emanda sünnipäeva auks) ja nautida õhtuseid päikesekiiri.

Taco Paj

Meil on kontoris asjad nii kaugele jõudnud, et jagame omavahel retsepte. No kui keegi sööb midagi eriti huvitavat ja uurid, et mis pirukas see on ja kirjelduse järgi tundub superluks, siis ei saa retsepti küsimata jätta ju.

Selle piruka tegemise idee on mul peas olnud vist oma 3 kuud juba. Pole kuidagi tulnud seda õiget põhjust teha. Aga nüüd on käes suvi, selline kuum ja palav aeg, mil mind kisub millegi eksootilise ja vürtsika järele...selles pirukas on taco maitseaine, mis kohe karjub selle järele, et seda teha ja tunda Mehhiko päikest meie maal... Päris napakas, meil on ilus Eesti suvi ja mina unistan Mehhikost...

Tegelikult on Emanda sünnipäev ja kuna päevakangelane pole eriline magusasõber, siis mõtlesin, et üllatan teda sellise pirukaga. Talle väga meeldivad põnevad maitsed...

Laua kattis Manale peakokk HE isiklikult, et meie pere ja muud loomad saaks söödetud!

Kana-paprika-porrupirukas

Nüüd tuleb üks minu lemmikuid!!! Tõsiselt, peale seda pirukat tahangi ainult seda küpsetada. Ei ühtegi teist soolast. Ei, ei, ei!!!

Väike amps porgandi-porrulaugupiruka näol nõudis juurde ühte suuremat ampsu ka. Kuidagi tühi oleks laud muidu olnud...

Otsustasin ära katsetada ammu silma jäänud ja väga mahlase täidisega (vähemalt tundus nii- ja mulle tundus vägagi õieti) soolase piruka ka.

Porgandi-porrulaugu pirukas

Täna tähistame minu õe sünnipäeva. Kahjuks on päevakangelane kaugel ära, nii et me ise pidime kogu söömise eest hoolt kandma. Ja me sõime ja sõime ja sõime ja nautisime!!!

HE kattis tädi Illy jaoks laua ka :) Väga armas.

Lepatriinu Märt mängis tähtsat rolli tädi Illy parema käena - istus laua tähtsaimal kohal ja sõi tema eest

Mida teha kaalikast ja porgandist...

Mingi aeg tagasi ostsin peedi ja kaalika. Peedist teadsin mida teha tahan, aga kaalika ostsin lihtsalt tuju tõttu, et VÕIKS ju osta ja kõik. Aga mida sellest teha, polnud vähimatki aimu. Eile tekkis suur isu süüa ahjus küpsetatud porgandit mingi koorekastmega. Otsides välja need porgandid, leidsin ka selle kaalika ja tükeldasin ka selle porgandite juurde.

Ahjupannkook sibula ja kanafileega

Viimasest beseerulli tegemisest jäi väike apsakas külmkappi. Nimelt ma olin nii tark, et suutsin viimast, neljandat munavalget kollasest eraldades kogu selle kompoti munavalge kaussi kukutada. Nii et kollane katki läks. Kuna tavalist omletti teha ei tahtnud täna ja mingit koogitegemist meil plaanis ka polnud, siis tuli välja nuputada mingi soolane õhtusöök. Loosiõnn naeratas ahjupannkoogile.

Läksin poodi ja ostsin enda imestuseks...PEEDI!!!

Impulsiivne ost. Ausõna. Tegelikult ostsin ühe kaalika ka ja siis kodus mõtlesin, mis asja ma nende kahega peale hakkan nüüd??? Peedile leidsin rakendust, aga kaalika osas pole mitte mingisuguseid häid ideid.

Peet on tegelikult minu lemmik asi, aga seda keeta ma ei viitsi, sest olen kuulnud ja lugenud, et see on jube tüütu tegevus. Leidsin retsepti, mis ei vajanudki peedi eelnevat keetmist...

Muidugi olin ma väga tubli ja alustasin kokkamist valgetes pükstes ja pluusis. Kui pool peeti olin ära riivinud, avastasin, et oleks hea mõte põll ka ette panna. Mul see ju täitsa olemas, ainult et kasutanud olen seda väga harva. Õnneks riided jäid ilusti puhtaks, mitte ühtegi plekki ei pritsinud peale. Aga kokaraamatus on kohe selge, kumba toitu tehtud sai :P

Tomatirisotto

Ma ei saagi aru, miks ma olen nüüd järsku hakanud üles kirjutama soolaseid toite?!?!??!?!
Igatahes siit tuleb ülimalt maitsev risotto:

Tomatirisotto

3 dl riisi

1 l vett

2 puljongikuubikut

2-3 tomatit

2 sibulat

2 küüslauguküünt

200 g sinki

200 g kalkunifilieed

1 spl tomatipüreed (võib ka ära jätta kui pole)

100-150 g  riivjuustu

pipart

soola

peterselli

tilli

Tatra-veisehakkliha hautis

Kuna minu kiirlasagne sai samal õhtul praktiliselt otsa ja tulemas on laupäev, mil ma loodan aias palju ära teha, mitte pliidi ääres seista, siis mõtlesin, et tuleks teha kiiresti uus toit valmis. Kuna tatart pole me ammu söönud, otsustasin leida oma kokaraamatutest mingi tatra-hakkliha hautise. Hakkliha on meil popp, sest seda on lastel lusikaga hea ja kerge süüa ja nad eelistavad seda rohkem kui tükilist liha.

Kiirlasagne: makaronid ja hakkliha

Ma olen avastanud endal ühe superluks kokaraamatu. Jällegi 100 rooga sarjast. Selle nimeks on "100 suppi, paja- ja vormirooga". Olen sealt nüüd järjest mitu nädalat süüa teinud. Nii huvitav on võtta j alihtsalt järjest katsetada asju ja avastada, mis läheb eriti hästi peale, mis mitte nii hästi. Mida tuleb rohkem, kui retsept ütleb ja mida tuleb täpselt neljale, kuuele või rohkemale inimesele. Pull on see, et ma niigi vähendan koguseid. Aga ikkagi. Mõni retsept paneb mu lihtsalt minestama. Täna siis olukord: mul makarone ja hakkliha vähem, kui vaja. Retsept mõeldud 6-le originaalis. Teen siis kogu eeltöö valma ja no tõsiselt. Isegi vähendatud kogustega on see rohkem kui 6-le inimesele mõeldud. Aga asi tuli niiiiiii hea, et peaaegu kõik söödi sama päeva jooksul ära. Homseks on pudinatele veel alles.

Nuudli-kalkuni supp

Oli aeg teha jälle üks supp. Otsustasin et kartulist on kopp ees ja teeks hoopis nuudlitest. Pole ammu makarone söönud.

Sai siis selline:

300-400g kalkuniliha

1 liiter vett

2 porgandit
1 sibul
2 hapukurki
1 purk puustatud tomateid
1 dl nuudleid
soola
pipart

muid meelepäraseid maitseaineid

Tükelda kalkuniliha väikesteks tükkideks.

Pane potti liiter vett, kalkuniliha ja pane keema.

Samal ajal koori porgand ja riivi, tükelda sibul. Pane see kõik potti ja keeda kuni kalkun ja porgand on pehmed.

Seejärel pane potti tomatid, tükeldatud hapukurk ja nuudlid ning nüüd keeda kuni nuudlid valmis on.

Maitsesta ja hakka sööma :)

Meil söödi see supp samal õhtul ära. Kuigi tegin järgmiseks päevaks.

HULL! köögis ehk ettevalmistused sünnipäevaks

Ma tunnen end nii nagu oleksin pagari ameti üle võtnud. Tööpäev kestab mul 8 tundi, kaua pagarite tööaeg on, ma ei tea. Aga arvestades enda järgi, siis olen teinud juba ületunde. Köögis alustasin toimingutega kell 8 hommikul!!! Nüüdseks on kell 17.53 ja viimane kook ahjus. Pean minema vahepeal seda välja võtma ja uurima kas kõlbab tööle viia 8ndal.

EDIT: Kell 19.30 sai viimane kook ahjust välja võetud :D Tööpäev ametlikult tänaseks LÄBI!!!

Sünnipäeva menüü oli siis selline (mõne asjaga maiustasime kontoris ja mõni asi oli kodus külalistele):
Sidrunikeeks
Väikeseid pirni-sinihallitusjuustu quiche
Ricotta kook
Roquefort juustu pirukas
Victoria jogurtikook
Domino trühvlid
Spanakopita
Napoleoni kook

Prantsuse köök versus Eesti köök

Jaanuari alguses panime kalendrisse kirja, et 24 veebruaril teeme Napoleoni kooki. Kuna ma olen alati mõelnud, et see on kook, mis mul kindlasti ei õnnestu ja selle tegemine on minu jaoks sama ulme nagu teha küpsisekooki, siis olen lükanud võimalikult kaugele ja nähtamatusse tulevikku Napoleoni koogi tegemise. Kuna see lihtsalt tundus jube kosmos. Ja veel see keedukreem: 100retsepti kuidas keeta ja mis sinna sisse läheb ja miljon asja erald kloppida ja vahustada ja siis mingis järjekorras lisada. Uhhh, peavalu!!! Aga lõpuks sain Külli käest imekerge kreemi retsepti ja ma kummardan tema ees maani.

23. veebruaril sättisin end rõõmsalt poodi, kohusetundlikult panin korvi 500g lehttainast, mune, piima, sinihallitusjuustu, seemneleivasegu ja igast muud kraami, mida ma leidsin, et läheks väga vaja. Loetletud asjad olid mul plaanis ära kasutada samal õhtul või siis järgmisel hommmikul. Poes tekkis spontaanselt mõte, et kui ma teen juba Napoleoni kooki, siis sellele võiks ju eelneda ka pidulikum soolane kõhutäis.

Avastasin, et minu kavandatud 24. veebruari pidupäevamenüü on kogemata inspireeritud Prantuse köögist. Sellest tuli idee, söögid mingil moel Eestipäraseks teha. Ahjaa, olen kohustatud mainima, et meil on Mana, kes on absoluutselt loobunud nisujahust ja paljudest muudest toodetest, mis teeb minu kokkamise kohe eriti suureks väljakutseks. Pean leidma asju, mida asendada retseptides ettenähtuga ja sealjuures peab roog säilitama söödavuse!

Menüü oli selline (lasin ühel prantslasest tuttaval öelda kuidas oleks kõige õigem prantsuse keeles kirja panna, et ma ise mingit jama kokku ei kirjutaks):
1) Quiche au roquefort et aux poires / Pirni-sinihallitusjuustu quiche rukkijahust põhjaga
2) Soupe de patates douces et son pain noir / Bataadi püree-supp kilu võileivaga
3) Mille-feuille à la confiture d'airelles / Napoleoni kook pohlamoosiga

Singi-koorepirukas & Tuunikalapirukas

Singi koorepirukas ehk Quiche Lorraine on üks minu lemmikuid. Välimuselt kook aga kõhu saab korralikult täis kuna see on vägagi rammus, sisaldab ju sinki, juustu ja koort! :D
Tuunikalapirukat tahtsin ka proovida tükk aega. Polegi kalast muud õieti teinud kui ainult kalasuppi või ahjus fooliumis küpsetanud. Võtsin siis julguse kokku ja tegin ära! Ja maitses hästi. Tuunikala on mulle südamelähedane ja see pirukas oli vägagi mõnus amps! Meeldis ka minu isale, kes esiteks - ei ole selliste pirukate "fänn", teiseks - ei söö kala. Kokkuvõttes võin julgelt korrata ilma hirmu tundmata et pean üksi ära sööma :D

Kurgišarlott ja kartulikotletid parmesaniga emadepäevaks

Mitu nädalat enne emadepäeva hakkasin juba mõtlema, mida teha üllatus-hommikusöögiks...Kuna mu ema magusat ei armasta siis nuputasin kaua ja leidsin lõpuks kurgišarlotti. Näeb välja nagu kook aga on soolane :D Mõnus kerge amps kartulikotlettide juurde.

Kartulikotlette parmesaniga ka tahtsin proovida, et kuidas siis maitsevad. Minu lemmikud on täiesti tavalised kartulipannkoogid. Aga parmesani mul oli ja mõtlesn teha midagi "erilisemat".