Rabarberi hooaeg avatud! - Kreemjas rabarberipirukas

Mul kasvab aias 2 suurt rabarberipõõsast. Iga kord, kui nad on suureks kasvanud, kukun kiiruga neist küpsetama kooke. Paari nädala möödudes on kopp nii ees, et ei taha kuulda ka sõna "rabarber". Täna otsustasin, et ma ei pea ootama, mil see taim on kogu oma uhkuses nähtav kilomeetri kaugusele, vaid läksin ja noppisin mõned pisemad ja armsad varred ja suundusin kööki kreemjat rabarberipirukat tegema.


Tegelikult, tegin ma mitu väikest. Ostsin eile pisikesed vormid, milles ma nii või naa just seda pirukat katsetada tahtsin.
Ja nüüd küsimus suurele ringile:
Millega koorid Sina rabarberit? Mina koorin koorimisnoaga. Kui selle otstarve on koorida, siis vahet  pole mida... Mana teatas selle peale, et tema ei ole kordagi selle peale tulnud, et koorimisnoaga rabarberit koorida, tema on alati tavalist nuga kasutanud, aga koorimisnuga on imelihtne nipp.
Igatahes sai selle aasta esimene rabarberikook tehtud ja lõpplik otsus on, et see läheb kindlasti kordamisele!!! Nii head rabarberi kooki pole ma saanud ÜLDSE. Mul on küll üks rabarberi muffinite retsept, mida ma nimetaks "maailmaparimad rabarberimuffinid", aga kook on kook. Oi see on lihtsalt mega!!! Fariinisuhkur annab karamellisust, rabarber hapukust, ja kui peale niristada kondenspiima siis see annab hea magusa elemendi.

Rabarberipirukas kondenspiimaga

Śokolaadi beseerull jõhvika-mascarpone täidisega

Lemmik, lemmik, lemmik. Nüüd juba proovin ka teisi täidiseid ja katsetan ka besee "värvimisega". Hele beseerull pildil on tehtud SELLE retsepti järgi. Ainult, et maasikate asemel panin vaarikaid. Ja suhkurt 2,5 dl asemel on 2 dl.
Tume beseerull on śokolaadi beseerull jõhvika-mascarpone täidisega. Näm, näm, näm, selline hapukas-magus suutäis. Seda kreemigi sööks täiesti niisama!

Beseerull vaarikate ja vahukoorega / Śokolaadibeseerull jõhvika-mascarponekreemiga

--------------------------------------------------------------------------------
Śokolaadi beseerull jõhvika-mascarpone täidisega:

Vahustatud beseerulli munavalge

Besee
4 munavalget
1 spl sidrunimahla
2 dl suhkurt
2 tl kartulitärklist
2 spl kakaod (Fazer)
kookoshelbeid või mandlilaaste peale puistamiseks

Pane ahi 150 kraadi juurde soojenema.
Sega omavahel kartulitärklis ja kakao. Mõõda välja suhkur.
Vahusta munavalge sidrunimahlaga. Seejärel lisa kolmes osas suhkur, vahepeal munavalgeid vahustades, siis lisa kartulitärklise-kakao segu ja mikserda ilusti läbi. Munavalge vaht ei tohiks anumast välja voolata, vaid ta peals olema ilus, tihke ja läikiv (isegi kakaoga variant läigib). Pane munavalgesegu küpsetuspaberiga vooderdatud suure küpsetusplaadi peale. Silu siledaks, puista peale mandlilaaste või kookoshelbeid ja küpseta 20-25 min. Võta ahjust, lase jahtuda.

Täidis
2 dl jõhvikaid
1 dl suhkurt
150-200 g mascarponet (võib vabalt olla ka tavaline maitsestamata toorjuust)
1 dl vahukoort (vahustatud)
3-5 tükikest Fazer Block śokolaaditahvlist, haki tükkideks

Püreeri jõhvikad suhkruga. Vahusta vahukoor. Vahusta mascarpone kohevaks ja lisa sinna jõhvikapüree, lõpuks sega juurde vahukoor.

Kummuta besee teisele küpsetuspaberile, eemalda see paber, millega ta küpses. Määri peale täidis 3/4 ulatuses, puista peale hakitud śokolaad ja keera küpsetuspaberi abil rulli. Vajadusel hoia sõrmedega ka beseest kinni. Nipp on ka küpsetuspaberit horisontaalselt pingule tõmmata, siis ta ei vaju lohku ja besee on kindlalt peal. Mina keeran kõigepealt 1/3 rullist ja siis keeran teist korda veel. Kokku tuleb siis 3 "kihti". Pane külmkappi kuni serveerimiseni. Rullbiskviit ei taha kaua seista. Paku seda võimalusel paari tunni jooksul.

Beseerullid

Läksin poodi ja ostsin enda imestuseks...PEEDI!!!

Impulsiivne ost. Ausõna. Tegelikult ostsin ühe kaalika ka ja siis kodus mõtlesin, mis asja ma nende kahega peale hakkan nüüd??? Peedile leidsin rakendust, aga kaalika osas pole mitte mingisuguseid häid ideid.

Peet on tegelikult minu lemmik asi, aga seda keeta ma ei viitsi, sest olen kuulnud ja lugenud, et see on jube tüütu tegevus. Leidsin retsepti, mis ei vajanudki peedi eelnevat keetmist...

Muidugi olin ma väga tubli ja alustasin kokkamist valgetes pükstes ja pluusis. Kui pool peeti olin ära riivinud, avastasin, et oleks hea mõte põll ka ette panna. Mul see ju täitsa olemas, ainult et kasutanud olen seda väga harva. Õnneks riided jäid ilusti puhtaks, mitte ühtegi plekki ei pritsinud peale. Aga kokaraamatus on kohe selge, kumba toitu tehtud sai :P

When life gives you lemons, make...

... lemon curd & lemon cupcakes!

Beseerull vahukoore ja maasikatega - midagi tõeliselt ERILIST emadepäevaks



Beseerull maasikate ja vahukoorega

 Mitu, mitu kuud tagasi käisin A-ga Komeedi kohvikus ja ostsime sealt kaasa paar kooki. Üks neist oli śokolaadibeseerull pohladega ja teine väga shokolaadine kook, mille nime kahjuks ei mäleta. Silma jäi seal ka beseerull vaarikatega aga selle mõtlesime jätta järgmiseks korraks. Aga olen igaltpoolt kuulnud ja lugenud, et seda ei anna võrrelda mitte millegagi, et see on LIHTSALT PARIM.

Tomatirisotto

Ma ei saagi aru, miks ma olen nüüd järsku hakanud üles kirjutama soolaseid toite?!?!??!?!
Igatahes siit tuleb ülimalt maitsev risotto:

Tomatirisotto

3 dl riisi

1 l vett

2 puljongikuubikut

2-3 tomatit

2 sibulat

2 küüslauguküünt

200 g sinki

200 g kalkunifilieed

1 spl tomatipüreed (võib ka ära jätta kui pole)

100-150 g  riivjuustu

pipart

soola

peterselli

tilli

Tatra-veisehakkliha hautis

Kuna minu kiirlasagne sai samal õhtul praktiliselt otsa ja tulemas on laupäev, mil ma loodan aias palju ära teha, mitte pliidi ääres seista, siis mõtlesin, et tuleks teha kiiresti uus toit valmis. Kuna tatart pole me ammu söönud, otsustasin leida oma kokaraamatutest mingi tatra-hakkliha hautise. Hakkliha on meil popp, sest seda on lastel lusikaga hea ja kerge süüa ja nad eelistavad seda rohkem kui tükilist liha.

Kiirlasagne: makaronid ja hakkliha

Ma olen avastanud endal ühe superluks kokaraamatu. Jällegi 100 rooga sarjast. Selle nimeks on "100 suppi, paja- ja vormirooga". Olen sealt nüüd järjest mitu nädalat süüa teinud. Nii huvitav on võtta j alihtsalt järjest katsetada asju ja avastada, mis läheb eriti hästi peale, mis mitte nii hästi. Mida tuleb rohkem, kui retsept ütleb ja mida tuleb täpselt neljale, kuuele või rohkemale inimesele. Pull on see, et ma niigi vähendan koguseid. Aga ikkagi. Mõni retsept paneb mu lihtsalt minestama. Täna siis olukord: mul makarone ja hakkliha vähem, kui vaja. Retsept mõeldud 6-le originaalis. Teen siis kogu eeltöö valma ja no tõsiselt. Isegi vähendatud kogustega on see rohkem kui 6-le inimesele mõeldud. Aga asi tuli niiiiiii hea, et peaaegu kõik söödi sama päeva jooksul ära. Homseks on pudinatele veel alles.

Nuudli-kalkuni supp

Oli aeg teha jälle üks supp. Otsustasin et kartulist on kopp ees ja teeks hoopis nuudlitest. Pole ammu makarone söönud.

Sai siis selline:

300-400g kalkuniliha

1 liiter vett

2 porgandit
1 sibul
2 hapukurki
1 purk puustatud tomateid
1 dl nuudleid
soola
pipart

muid meelepäraseid maitseaineid

Tükelda kalkuniliha väikesteks tükkideks.

Pane potti liiter vett, kalkuniliha ja pane keema.

Samal ajal koori porgand ja riivi, tükelda sibul. Pane see kõik potti ja keeda kuni kalkun ja porgand on pehmed.

Seejärel pane potti tomatid, tükeldatud hapukurk ja nuudlid ning nüüd keeda kuni nuudlid valmis on.

Maitsesta ja hakka sööma :)

Meil söödi see supp samal õhtul ära. Kuigi tegin järgmiseks päevaks.

"Meie värvime muni, aga Moika teeb lolluseid!" ehk munade värvimine ja imehea lihavõtte keeks

Sünnipäevaks sain raamatu nimega "100 kooki 3". Selles on nüüd märgitud kõikvõimalikud sünnipäevakoogid ja tähtpäevadekoogid ja muude tähtsate päevade koogid. 8 märts oli siis viimati, mil tegime kooki. Uskumatu!!! Nüüd lõpuks jõudis kätte lihavõtte aeg ja ma otsisin rõõmsalt lahti koha, kus on "Klassikaline lihavõttekook". Sisuks on meeletu hunnik kuivatatud puuvilju. Ma ei osanud midagi erilist sellest arvata, kui ainult, et see tuleb väga super kirju kui lahti lõigata ja oiiii appi, see küpsetamise aeg. Selle pärast äärepealt loobusin, kuna lapsed ka ei näidanud üles suurt huvi jahu mõõtmise ja munade vahustamise vastu. Aga kunagi sai märkmepaber vahele pandud ja tuli teha. Lõpptulemus üllatas mind lausa sedavõrd, et ma ei osanud mitte midagi öelda ega teha tükk aega! Lõunaks oli 9st tükist 2 alles. Ja isegi Mana kiitis seda ja tahtis tööle kaasa võtta (ainuüksi seepärast 2tk alles jäigi). See keeks meenutas mulle lapsepõlve, siis kui ostsid poest keeksi, ja selle sisu polnud ainult õhk ja mendelejevi tabel ja kus rosinaid oli sama palju kui jahu. See on retsept mis mul läheb homme jälle kordamisele. Tahan, et üks special inimene saaks ka seda maitsta, kuna lähiajal tal kindlasti mahti seda teha pole. Oi, kui mul enne päris seda kõige lemmikumat keeksi polnud, siis nüüd on see mul olemas! Ja seal sees on KIRSID ka :P Mida veel ühelt healt küpsetiselt tahta...?