Tiigrid kooreses tšilli & mee kastmes

Ahh nii sama tegime, sest lihtsalt kanasuppi ei viitsinud keetma hakata.

Kastme osa tuleb väga super sidrunine, mee ja pipraga on seda hea enda maitsele meelepärasemaks timmida.

20 hiidkrevetti (võib ka rohkem aga olgu eelnevalt keedetud, kooritud, siis edasine läheb kiirelt)**
porrulauk
hea või praadimiseks*
1 spl jahu*
2 dl vahukoort/köögikoort*
2-4 spl mett
1 sidruni mahl
0,5 tl Cayenne pipart
soola
tilli

*Mina kasutasin laktoosivabu piimatooteid ja gluteenivaba jahu.
**Hunnik tavalisi pisikesi krevette käib ka aga neid pange ikka mitu peotäit, soovitan osta juba kooritud ja sulatage enne ära ka kui pannile viskate

Alusta siis sellest, et sulatada ca 2 spl võid pannil ja lisad sinna porrulaugu ja krevetid (kui krevette on rohkem kui 20 siis pane ka võid rohkem). Kuumuta pannil mõni minut (ära krevette pruunista aga porrulauk võiks olla selline pehme ja hautatud välimusega), siis tõsta krevetid ahjuvormi.

Edasine, mis toimub pannil on suht kiire, seega tee ettevalmistused: pane jahu, koor, mesi, pipar, sidrunimahl, sool ja till pliidi juurde valmis sest ühe käega sa hakkad pidevalt segama ja teisega siis komponente pannile juurde kallama.
Pane ahi 250 kraadini kuumenema (ka minule tundus 250 nagu palju aga raamatust vaatasin mitu korda üle).

Sulata pannil 1 spl võid, lisa sinna jahu - kuumuta mõni minut samal ajal kogu aeg segades. Ära siis nüüd unusta et segamine on pidev: lisa pannile koor ja kuumuta segades, seejärel pane juurde mesi, pipar, sool, till ja lõpuks ka sidrunimahl. Sega korralikult läbi. Kalla kaste krevettidele ja pista ahjuvorm ahju 7 minutiks.

Kastet tuli 20 kreveti peale päris palju, pärast keetsin pennesid ja segasin kastmega (krevetid olid muidugi selleks ajaks juba otsas).

Kihiline biskviidi-šokolaadikreemi kook (gluteenivaba)

Siin tuleb minu esmakordne katsetus teha midagi gluteenivaba. HE soovis endale külla ühte sõbrannat lasteaiast, aga ma teadsin, et mingi toitaine on talle keelatud. Tuli välja, et selleks on gluteen. Kuna meil oli plaan teha teelaud mängimise vahepeal, siis tuli ju midagi lauale organiseerida. Kommid on kergem tee, aga neid süüakse nö möödaminnes ja hoo pealt. Võetakse komm ja tuhisetakse edasi. Istumine ja mängust rahunemine, keskendumine millelegi muule toimub siis, kui konkreetselt tee/mahl laual ja tükk kooki ees. Sain ka super hea vihje tüdruku emalt, kuidas teha tainast ilma nisujahuta ja see ka katsetamisele läks. Šokolaadi-vahukoorekreemi idee tuli eelnevalt küpsetatud kookidest, kuigi tahaks nuputada välja mõne kreemi, mis oleks laktoosivaba, nimelt laktoosivaba vahukoort pole leidnud.

Biskviit:
4 muna
4 spl suhkurt
4 spl kartulijahu
1-2 spl kakaod (valikuline)
1,5 tl küpsetuspulbrit

Täidis:
200 g tumedat šokolaadi (mina kasutan alati Fazerit, olen Kalevis väga pettunud)
200 ml vahukoort
õunamoos (mõni muu hapukas moos täiesti omal valikul, mina kasutasin enda tehtud moosi)
õunamahla biskviidi immutamiseks

Pane ahi 180 kraadi peale kuumenema ja hakka biskviittaignaga pihta.
Vahustasin muna ja suhkru väga kõvaks vahuks, nii et mikseri pulki tõstes, ei tilkunud midagi kaussi. Siis sõelusin vahu peale omavahel eelnevalt segatud kartulijahu, küpsetuspulbri ja kakao. Segasin aineid täpselt nii palju, et jahu oli munavahuga segi. Liiga palju segamist ei ole hea.
Kalla tainas suure küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile, levita laiali.
Küpseta 10-15 minutit (see kõik sõltub ahjust), võta välja ja lase jahtuda.
Sel ajal, kui biskviit ahjus küpseb sega kokku šokolaadi-vahukoore kreem.

Sulata šokolaad veevannil ja lase jahtuda. Vahusta vahukoor (ilma suhkruta!) ja lisa sellele jahtunud sulašokolaad.

Nüüd lõika biskviit 4 võrdsete suurustega tükkideks. Pane esimene kiht serveerimisalusele, niisuta õunamahlaga ja pane peale šokolaadikreemi, järgmisele kihile pane õunamoosi ja määri kreemi peale, kolmanda kihiga samuti moos+šokolaad või näiteks ainult moos. Neljandale, kõige pealmisele, kihile panin taas immutuseks õunamahla ja peale määrisin šokolaadikreemi. Siis katsin küljed ka kreemiga, et oleks ühtlasem lõpptulemus.

Kaunistamine on muidugi enda äranägemise järgi. Ma vahvleid ei saanud panna, aga värvilised šokolaadinööbid annavad päris palju kujundamisele juurde, kui teha lastele meelepärast kooki.

Mooniseemnete magus karneval

See kook on ideaalne. Omavahel super koosluses nii õhuline jogurti-vahukoorekreem kui ka mõnusalt hammaste all krõmpsuv mooniseemnetest tulvil biskviit. Täidiseks olev kreem on väga hea ja maheda maitsega, sugugi mitte läägelt magus vaid pigem värskendav.

Järjekordne meeldiv ja tõeliselt maitsvalt õnnestunud üllatus raamatust "Nadja koogid 2"

Mooni-jogurtitort

Põhi
4 muna
120 g pruuni suhkurt (minu valik)
130 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
30 g kakaod
100 g mooniseemneid

Vahusta munad suhkruga kaua kuni tekib kohev ja tugev vaht, lisa kuivained, sega korralikult läbi. Vooderda 24 cm läbimõõduga koogivorm küpsetuspaberiga. Kalla tainas vormi ja küpseta 180°C juures 25-30 minutit. Valmis põhjal lase täielikult jahtuda ja lõika seejärel pooleks.

Täidis
250 ml külma musta kohvi
50 ml koorelikööri
20 g želatiini
100 ml apelsinimahla
400 ml vahukoort
500 g maitsestamata jogurtit
150 g pruuni suhkurt
1 tl vaniljesuhkurt

Pane želatiin apelsinimahla sisse paisuma.
Siis vahusta vahukoor. Lisa jogurt, suhkur, vaniljesuhkur ja vahustauuesti läbi.
Sulata kuumaveevannil želatiin ja mikserda vahukoore-jogurti segusse.
Sega omavahel kohv ja liköör.

Koogi kokku panekuks aseta üks põhja poolik serveerimistaldrikule, pane selle ümber koogivormi välisserv, niisuta poole koguse kohvi-likööri seguga, pane peale pool kreemi kogust, niisuta teine põhja poolik lõigatud poole pealt ja tõsta vormi sisse kreemi peale nii et koogipõhja lõigatud pool oleks allapoole, võta vorm välja ja kata pealt ja külgedelt alles jäänud kreemiga. Kui tahad peale puistada muid kaunistamise detaile siis pane need koogile enne zelatiini tarretumist.Pane kook külmkappi tarduma paariks tunniks.

Valge šokolaadi tort ricotta, banaani ja kiividega

Mis seal ikka... Laseme käia. Siit tuleb retsept tordile, mida kordan kindlasti veel - hästi suur, paks, mahlane ja mis peamine - magusaisu rahuldamiseks piisab ühest tükist

Valge šokolaadi tort ricotta, banaani ja kiividega

Põhi

4 muna / eralda munakollased ja -valged

120 g suhkurt

120 g jahu

1 tl vaniljesuhkurt

Vahusta munavalged suhkruga hästi kohevaks vahuks, siis sega juurde munakollased. Lõpuks pane juurde jahu koos vaniljesuhkruga. Vala küpsetuspaberiga vooderdatud 24 cm suurusesse koogivormi ja küpseta 180°C ahjus 20 minutit. Lase põhjal jahtuda ja lõika pooleks.

Kreem

200 g peeneks hakitud valget šokolaadi

200 g ricottat

400 ml vahukoort

50 ml apelsinimahla

3 lehte želatiini

Pane želatiin apelsinimahla sisse paisuma. Sel ajal vahusta vahukoor, sega juurde ricotta ja hakitud šokolaad. Seejärel sulata kuumaveevannil želatiin, lase sel jahtuda ja kalla kreemi sisse.

Kokku panek

apelsini mahla põhja immutamiseks

3 banaani / viilutatud

5 kiivit / kooritud ja viilutatud

sidrun

Aseta üks tordipõhi serveerimisalusele, immuta apelsinimahlaga, kata banaaniviiludega. Pane peale teine biskviidi ketas, immuta mahlaga ja kata kreemiga. Aseta peale kiivi viilud ja pane igale kiivi viilule tilk sidrunimahla siis ei kaota kiivi oma ilusat rohelist värvi.

Kõrvitsarisoto

2012/2013 vahetus polnud just kõige traditsioonilisema menüüga. Tahtsin teha "risotto milanese't", kuid poest safranit ei leidnud ja olin kodus rõõmsalt koos üksiku ja kurva risottoriisiga. Sirvisin kokaraamatut, et leida alternatiivseid ideid, sest just riisi isu mul oli... ja mitu päeva juba.
Kogemata sattusin lugema pealkirja "kõrvitsarisoto" ja mõtlesin, et see oleks ju ka kollane nagu safraniga variant. Ilus kollane ja päikeseline...
Mul oli natuke kõrvitsat sügavkülmas, millele ma ei leidnud kuidagi rakendust ja polnud ka inspiratsiooni hakata tegema ühte purki marineeritud kõrvitsat. Jipii! Kusjuures kõrvitsat jagus ka magustoidu jaoks.

Kõrvitsarisoto
400 g puhastatud, tükeldatud kõrvitsat
80 g võid
4 spl oliiviõli
200 g risottoriisi (Arborio riisi peetakse üheks parimaks)
60 ml kuiva valget veini
500 ml puljongit (olin jah mugav ja tegin puljongi kuubikuga)
soola, pipart oma maitse järgi
75 g riivitud parmesani juustu

Kuumuta õli ja pool või kogusest potis. Lisa kõrvits ja hauta madalal kuumusel kaane all kuni kõrvits on peaaegu pehme. Lisa riis, segu pidevalt segades, kalla juurde vein ja sega edasi, kuni see on aurustunud (pudelisse jäänud veini võib terve köögitoimkonnaga -va muidugi alla 18a- degusteerida kokkamise ajal ja kui midagi alles ka jääb, siis kindlasti sobib söögi juurde proovida). Maitsesta nüüd riis ja kõrvits soola ning pipraga. Siis hakka juurde segama puljongit, 125 ml korraga. Kuunuta, sega kuni puljong on riisi sisse imbunud ja siis kalla juurde uus ports, sega, kuumuta ja korda kuni puljong on otsas ja riis on pehme (veini degusteerimisest pehmet pead ei tasuks riisiga segi ajada ;) ). Valmis risotosse sega alles olev või ja parmesan. Tasub kohe kõik ära süüa. Või siis parmesan oma porstu sisse segada vahetult enne sööma asumist, mitte potti, kui plaan on paar päeva järjest süüa (soojendamine on päris tüütu kui juust poti põhja küljes kinni on).

Ricotta, mandli, šokolaadi ja vaarika kook + jaanuarikuu piparkoogid

Ühel päeval tuli mulle külla rahvast Hispaaniast, Baskimaalt (jep, nad toonitavad et Baskimaa ja Hispaania on kaks eri asja! - tuleb austada siis nende tõekspidamist), Kreekast, Serbiast, Poolast, Lätist. Eestist oli esindatud 3 ilusat naist ja 3 armsat poisslast. Kuna nad ise elavad Tallinna südalinnas, siis tekkis mõte näidata neile ka Viimsi kanti, ega nad niisama sinna seiklema ei lähe sellise külmaga... Piritale veel - suvel randa, Botaanikaaeda või teletroni.

Teadsin, et nad pole kodus küpsetatud piparkooke saanud (poe omi on, aga need ikkka pole õige asi), seega panin plaanidesse piparkoogiteo. Neljapäeval helisesin Viimsi Reval Cafesse (sest sealt saan ma kõige paremat piparkoogitainast juba mitmendat aastat järjest) ja uurisin kas mingi ime läbi saaks 2 pakki piparkoogitainast, kuigi jõulud ja hooaeg läbi. Öeldi, et uuritakse asja. Reedel helistati tagasi ja lubatigi, et laupäeval ootab mind soovitud kogus kohvikus. Jeppiii! Piparkoogitegemisele lõid kaasa Nelly ja Diana. Nende esimene kogemus piparkookidega. Nii vahva oli nende elevust kõrvalt jälgida - kuidas nad tainast patsutasid, jahu peale puistasid, rullisid laiali, vormidega piparkooke välja lõikasid. Kõike tehti sellise hoole ja õrnusega, nagu oleks tegu olnud beebiga, mitte taignaga. Nalja ja naeru ja need naeratused - vahva! See oli minu esimese kokakooli tunni juhendamine. Nelly oli oma esimese piparkoogi üle nii uhke ja säras nagu päike. Kui piparkoogid ahjust välja tulid olid kõik külalised kohe elevil, et mis hea lõhn see on. Ja siis käisid tüdrukud esimese kausitäie piparkookidega ringi ja jagasid kõigile.

Mina tegin eelmine õhtu koogi. Retsepti leidsin Kerli käest laenatud raamatust "Nadja koogid 2" ja nagu iga koogitegija, kel juba mingi kogemus olemas küpsetamisega, tegin mõningaid asju enda äranägemise järgi. Kook tahab aega ja tükk aega sinu tähelepanu, nii et, kui aega pole, siis ei tasu seda ette võtta.

Ricotta, mandli, šokolaadi ja vaarika kook

Hele põhi

5 muna

100 g suhkurt

200 g purustatud mandleid (köögikombain on ikka suur abimees, mis sest, et köögis julmalt palju ruumi ära võtab)

1 spl tärklist (kartuli või maisi - maitse asi)

50 g sulatatud võid

Vahusta munad suhkruga kohevaks ja heledaks vahuks. See võtab ikka aega aga ei tasu loota, et asja saab, kui lihtsalt kõik läbi mikserdada. Mul oli see vaht ikka kerkinud 2-3 kordseks, kui võrrelda munad+suhkur kõrgust. Igatahes, kui munad on vahustatud, lisa tärklisega segatud purustatud mandlid, sega läbi kõik ja viimasena kalla juurde sulatatud või. Sega uuesti, kalla tainas 26-28 cm koogivormi (mina panin küpsetuspaberi ainult põhja, serva küljest saab taigna kergelt lahti) ja küpseta 180 °C kraadi juures 30 minutit. Lase jahtuda.

Tume põhi

5 muna

100 g suhkurt

100 g mandlijahu (köögikombainiga purustatud mandlilaastud)

1 spl tärklist

50 g kakaopulbrit (Fazer on minu kindel valik)

50 g sulatatud võid

Vahusta munad suhkruga kohevaks nagu tegid heleda põhjaga. Lisa munavahu hulka eelnevalt kokku segatud mandlijahu, kakaopulber, tärklis. Sega korralikult läbi. Kalla juurde sulatatud või ja sega uuesti. Kalla sama suurusega koogivormi, mis kasutasid heleda põhja küpsetamiseks ja siis pane ahju 30 minutit 180°C Lase jahtuda.

Hele kreem

150 ml vahukoort

250 g ricottat

75 g suhkurt

Vahusta vahukoor, seejärel pane juurde ricotta ja suhkur ja vahusta kõik uuesti läbi.

Tume kreem

150 ml vahukoort

250 ml ricottat

75 g suhkurt

3 spl kakaopulbrit

50 g riivitud šokolaadi (mina panin tumedat šokolaadi)

Vahusta vahukoor, siis pane juurde ricotta, suhkur, kakao, šokolaad ja vahusta kõik ühtlaseks.

Kihtide vahele/kaunistus peale
Vaarikaid ( muid marju)
100 g sulatatud šokolaadi

Koogi kokku panemine
Pane tume põhi alusele, millel plaanid koogi lauale panna, kata tumeda kreemiga, jäta 2 cm servadest puhtaks, tumedale kreemile pane peale marjad. Siis kata heleda koogi põhjaga ja suru kätega õrnalt peale nii, et tume kreem on tumeda koogi servadeni jõudnud. Kata hele põhi heleda kreemiga ja määri kreemi ka külgedele. Nirista peale sulatatud šokolaad ja pane külmkappi seisma. Minu kook sai külgedele ja peale vahvlipuru ja siis niristasin šokolaadi peale ning seisis siis järgmise päevani ja kõik jõudis hästi imenduda ja maitsestuda. Enne serveerimist puistasin peale vaarikaid ja veel vahvlipuru aga see kuidas pealt kook ilusaks teha on juba iga koka oma eelistus. Mina katsetan teine kord mandlilaaste külgedele panna.

Kõrvitsa-vaarika muffinid igasuguste huvitavate vürtsidega

Aasta ärasaatmise jaoks tegin lauale kõrvitsarisotto, aga kõrvitsat jäi üle ja otsustasin, et teen sellest ühe keeksi, mis mul "Kelmikad keeksid" raamatust silma oli kunagi jäänud, aga polnud käepärast kõrvitsat kodus ja ainult selle tõttu poodi minna ka ei viitsinud, lisaks ehmatas mind sed pikk nimekiri, mis kõik taignasse peab minema. Kui ma taigna kokku olin seganud siis panin tähele, et kogust on kahe keeksi jagu ja siis tuli mõte, et ma pole ammu oma muffinivormi kasutanud. Sain 2 pannitäit muffineid. Lisaks pistsin taignasse vaarikaid, et poleks liiga kõrvitsane.
Lõpptulemus ületas absoluutselt kõik ootused/kahtlused, mis mul olla võisid. Tagantjärele tarkusena võin tõdeda, et oli täiesti rumal tegu nende muffinite tegemisega venitada.
Nämmm!
 
Kõrvitsa-vaarika muffinid

8 dl jahu
1 tl jahvatatud kaneeli
1 tl jahvatatud kardemoni
1 tl jahvatatud ingverit
0,5 tl soola
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl soodat
4 dl suhkurt (esialgu tõusid mu kulmud ka lakke, aga lõpptulemus polnud üleliia ja läägelt magus)
200 g toasooja võid
4 tk muna
400-500 g puhastatud kõrvitsat
0,5 dl koort
2 tl vanillsuhkurt
2-3 dl vaarikaid

Pane puhastatud ja tükeldatud kõrvits potti ja keeda madalal kuumusel kuni kõrvits on pehmeks haudunud. Püreesta saumikseriga, lisa kohvikoor ja vaniljesuhkur. Sega läbi ja pane kõrvale eest ära kuni taignasse segamiseni.
Sega jahu, kaneel, kardemon, ingver, sool, küpsetuspulber ja sooda.
Teises kausis vahusta toasoe või suhkruga, seejärel lisa ükshaaval munad.
Kõige lõpuks sega võivahu hulka kõrvits, jahu ja siis vaarikad.
Pane tainas muffinivormi (iga pesa täida 2/3 ulatuses) ja küpseta 200°C juures 20-25 minutit.
Jahtunud muffinitele puista peale tuhksuhkur.

Melanzane ripiene e insalata Italiana

Eesti keeles siis täidetud baklažaan (munataim, mõni teab seda ka nime all "aaa, see lilla asi juurviljaosakonnas") ja Itaalia salat.
Mõlema roa võlu ja lihtsus seisneb selles, et põhikomponente on mõlemas ainult kolm, pluss maitseained.
Peale Roomas käiku mind lihtsalt tõmbavad Itaalia köögi road. Minu kunagine tugev hommikusöök on muutunud kapitaalselt - kohvi ja paar küpsist ja edasi liikuma selle kiire päevaga. Väljas süües ahvatlevad risottod, pastad ja salatid.
Kodus on mul väga vahva raamat, millest leiab nii kergelt valmivaid kui ka keerukamaid roogi - Vahemere maade kokaraamat (Mediterranean Cuisines). Lugeda tasub kindlasti koguseid, kirja pandud portse ja muud. Esialgu panin ikka korralikult mööda sellega ja tulemuseks oli nädalaks ajaks suppi, pajarooga või kotlette - õnneks maitsvad ja hästi õnnestunud road. Olen teinud sealt nii Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Türgi kui ka Kreeka toite.
Allpool on kirjas kaks Itaalia köögi retsepti.

Melanzane ripiene / Täidetud baklažaan:
1 baklažaan
1 pakk ricottat (200-250 g)
1 tomat
1 küüslauguküüs (soovi korral)
1 spl extra virgin oliiviõli
soola ja pipart oma maitse järgi

Pese baklažaan, lõika pooleks ja võta viljaliha välja nii, et kest terveks jääks. Tükelda viljaliha peeneks ja sega ricotta, purustatud küüslaugu, oliiviõli, soola ja pipraga. Pane koored ahjuvormi, täida baklažaani-ricotta seguga. Puista peale kuubikutseks lõigatud tomat ja küpseta 180°C ahjus 30-35 minutit.
Raamatus soovitatakse serveerida kuumalt või toasoojalt, isiklikult leidsin, et kuumalt oki suurepärane ja toasoojalt ei kõlvanud kuidagi.

Insalata Italiana / Itaalia salat:
300 g keedetud kartulit
200 g keedetud peeti
200 g keedetud rohelisi ube
1 spl valge veini äädikat
4 spl extra virgin oliiviõli
soola ja pipart oma maitse järgi

Tükelda kartul, peet meelepärasteks tükkideks, poolita rohelised oad. Vahetult enne serveerimist sega salat kokku:
Kõigepealt sega kartul, oad, valge veini äädikas, oliiviõli, sool ja pipar. Viimasena lisa peet ja sega uuesti kergelt läbi. Ja ongi valmis!

See pole mingi tavaline õunakook!

Selle retsepti eest ptänan Jaanikat. Õunad jätavad mind täiesti külmaks ja kõigest, mis nendega seotud jalutan suure kaarega mööda. Ok, erandi võin teha õunamoosi puhul. Tundub, et just see õunamoos, mis koogi täidiseks on, pani mu pea suurest naudingust ringi käima ja endalegi üllatuseks nõudsin retsepti.

Õunakook, mida on imekerge ja kiire teha, lisaks näeb super välja ning maitseb nii hõrgult ja mahlaselt - olge lahke, retsept tuleb siit:

Põhi:
100 g sulatatud võid
3 dl jahu
0,75 dl suhkurt
2 tk munakollast (munavalged saab soovi korral näiteks peale beseeks teha: kui kook on valmis.
1 spl piima või vett

Pane põhja koostisosad mikserisse ja sega läbi. Suru tainas 24 cm suuruse koogivormi põhja ja äärtele ja hoia 20 minutit külmkapis või nii kaua, kuni koorid ja tükeldad täidise jaoks õunu.
Küpseta 200°C juures 12-15 minutit - seda on hea teha siis kui hakkad moosi keetma.

Täidis:
6-8 tk õunu (kooritud ja tükeldatud)
1 dl suhkurt
0,5 dl vett
2 tl vaniljesuhkurt
50 g võid
2 spl brändit või konjakit

Täidise peale:
4-5 tk viilutatud õunu (täpne kogus sõltub puuviljade suurusest)
4 spl suhkurt (rohkem/vähem sõltub taas küpsetaja maitsest)
1-2 tl kaneeli

Täidise valmistamiseks pane potti õunatükid, tavaline suhkur ja vesi - keeda õunad moosiks, kahvliga on hea pehmeks keenud tükke püreestada. Lisa vaniljesuhkur, brändi/konjak ja või ja sega hoolikalt läbi. Kalla segu koogipõhjale.
Täidise katteks paiguta õunaviilud moosi peale, puista üle suhkru ja kaneeliga.
Küpseta ahjus 200°C juures 30 minutit.

Teise variandina kasuta veel ära ka munavalged.

Vahusta munavalged 1 dl suhkruga tugevaks valgeks vahuks nii, et ei ole ohtu, et segu kausist välja voolaks, määri koogi peale või tee tupsud tordipritsiga ja küpseta ahjus 170 kraadi juures 20 minutit - kuni besee hakkab beežiks värvuma)

Kook maitseb nii soojalt, kui ka külmalt - niisama, vahukoore või vaniljejäätisega.

Lumepallisupp

Sirvisin ühte kokaraamatut, et leida kohupiimavormi retsept, kui silma jäi lumepallisupp. Näitasin pilti lastele, et näha nende reaktsiooni, see oli minu lapsepõlve üks huvitavamaid toite, mis ema mulle ja õele tegi. Praegu ei oska kunagi ette arvata, mis moodi "vana aja" dessertidele lapsed suhtuvad. Minu rõõmuks oli poiste arvamus positiivne. Kohe paluti tegema hakata. Muide, maitseski täpselt nagu lapsepõlves ema tehtud lumepallisupp.


Lumepallisupp
(sellest kogusest saab ühe supitaldrikutäie)
1 muna
2,5 dl piima
0,5 dl suhkurt
0,5 tl vaniljesuhkurt
0,25 tl kartulitärklist

Eralda munakollane ja munavalge. Mikserda munavalget poole suhkru kogusega (0,25 dl) kõvaks vahuks.

Seejärel pane piim potti keema, kui piim keeb, alanda kuumust ja pane teelusikaga munavalge tupsusid piima sisse keema.
Kogu munavalge vahtu ei tasu korraga potti panna kuna lumepallid tahavad ka paisumiseks ruumi.
Jälgi, et piim ei hakkaks kerkima ja palju mullitama siis on kogu tprotsess suht vahune :)
Kõige pealt keeda lumepalle ühe poole pealt, siis keera ümber ja keeda teise poole pealt (piisab 1+1 minutit).
Pallid värvi ei muuda aga paisuvad kaks/kolm korda suuremaks.
Valmis lumepallid tõsta vahukulbiga taldrikule.

Kui kõik lumepallid on valmis, siis vahusta munakollane ülejäänud  0,25 dl suhkruga, sega juurde kartulijahu (-tärklis) ja sega ettevaatlikult piima hulka. Ära segu keema lase vaid lase sel rahulikult keeda kuni paksenemiseni aga ise peab pidevalt segama ka.
Kui see on valmis, siis sega juurde vaniljesuhkur ja lase jahtuda.

Jaga lumepallid supitaldrikutesse, kalla juurde piimakreem, serveeri.

Head isu ja lapsepõlve meenutamist :)