Tulime töölt/lasteaiast koju ja hakkab pihta..."See kheeeik on draakoni kheeeik, see läheb Dalmaatsia koerale. See kheeeeik on dainasooor kheeeik, selle teeme tädi A-le. Ja see on lohe kheeeik, see on täsi Fvetale." HE joonistas juba päev varem mis kujulised koogid me küpsetame. Ma lasin tal siis koogiraamatust välja valida, milline kheeeeik on millise retsepti järgi tehtud...
Läks poiss külmiku juurde, võttis välja munad, või, piima. Kapist jahu ja suhkur...Mikser ja mitu kaussi...
Nägin, et kui ma ei sekku, siis tuleb siit järjekordselt 2 liitrit pannkoogitainast.
Kuna laps oli pähe võtnud, et täna tuleb teha Dalmaatias koerale kooki siis piilusin kiirelt retsepti üle ja avastasin, et kõik on olemas peale piisava koguse toorjuustu ja kookoshelveste. Seega tegime Draakoni kooki ehk Porgandi-plaadikooki toorjuustuglasuurita (-glasuuriga, kui seda oleks terve karp).
Tegelikult oli mul hirm ka. Olen korra varem porgandikooki üritanud teha, see oli mu elu üks jubedamaid läbikukkumisi. Küpses kogu see asi ahjus üle 2 tunni ja välja tuli ikka toores, ma siiamaani kartsin. Ma olin vaimselt valmis, et tänane kook ka ebaõnnestub ning et saatusega on juba määatud, et minul porgandikoogid ebaõnnestuvad.
Aga võta näpust, see kook tuli nii hea, pehme, õhuline, maitsev... Isegi HE, kes ongi ainult taigna segamise peal väljas, hammustas salaja koogist mitu tükki, kui see jahtus...
 |
| 1 tund peale ahjust võtmist, oli porgandikooki 4 tk alles :D |